Maaja Vadi: halb juhtimine toob vinduva töötüli

Tartu Ülikooli kliinikumi peahoone. Foto: Kristjan Teedema

Töötülile lahenduse leidmiseks peab mõnikord sellele pinget lisama, et tuli tuha alla hõõguma ei jääks, rääkis Tartu Ülikooli professor Maaja Vadi juhtimisteadlasena Tartu Ülikooli kliinikumi juhtimiskriisist kerkinud teema kohta intervjuus Kadri Tammepuule.

Suurtes organisatsioonides põimuvad tülide põhjused omavahel ja tihti ei osata neid eristada, sest põhjused ei ole seal, kus nad välja paistma hakkavad, ütles TÜ majandusteaduskonna juhtimisprofessor Maaja Vadi. Ülikooli ja kliinikumi eripära on lisaks see, et neis on kaks käsuliini – üks on administratiivne ja teine professionaalne.

Kuidas hindate töökultuuri Eestis?

Meile meeldib ennast sageli mõelda paremateks töötegijateks, kui me oleme. Arvan, et oskamegi tööd teha, kuid aeg-ajalt võiks asja kriitilisemalt vaadata. Tihti kuuleme, et eestlasi juhib protestantlik töökultuur, aga kõik valesti mõõdetud kapid-aknad ja ebameeldivad suhted teeninduses annavad ka teisi signaale. Võib-olla ajaliselt me isegi töötame Eestis kauem, aga tulemus on kehvem. Peaksime tõsiselt uurima, miks ettevõtetes tootlikkus ei kasva, sest siis saame asju parandada, teiste maade praktika meid väga ei aita. Eelmine üleriigiline juhtimisuuring viidi läbi viis aastat tagasi, elu muutub, sestap ootame, et lähiajal uuringuks raha leitakse.

Olete öelnud, et kolmandik tootlikkusest sõltub juhtimiskvaliteedist.

See väide pärineb mahukast rahvusvahelisest uuringust. Teame, et pereettevõtete juhtimiskvaliteet on keskmisest viletsam, sest omanik teeb rohkem emotsionaalseid ja subjektiivseid valikuid. Tihti ei kasva meie ettevõtted suuremaks või Eestist välja ka sellepärast, et omanik ei usalda juhte – ise ei tee ja teisel teha ei lase.

Miks tülid tekivad?

Tuleb mõelda, kas tegu on huvide, väärtuste või emotsioonide konfliktiga, sest lahendatakse neid erinevalt. Kõige raskem on siis, kui ei saa aru, mis domineerib või kui kõike on võrdselt. Lisaks peab mõistma, kas tülid on isikutevahelised või gruppide vahel. Ülikooli ja kliinikumi eripära on lisaks see, et neis on kaks käsuliini – üks on administratiivne ja teine professionaalne. Vahel võivad eksperte juhtida inimesed, kes on professionaalselt madalamal tasemel.