Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Raul Rikk: kelle tehnoloogiast sõltume?

Copy
Raul Rikk.
Raul Rikk. Foto: Erakogu

Oleme jõudnud olukorda, kus digiriigi turvalisus põhineb tehnoloogia tootja usaldamisel, kirjutab riigi küberturvalisuse poliitika juht Raul Rikk.

USA riikliku julgeoleku nõunik Robert O’Brian andis 12. veebruaril teada, et Huaweil on oma seadmetele sidevõrkudes varjatud ligipääs, millest sideoperaatorid midagi ei tea. Seda varjatud võimalust on aastaid kasutatud luuramiseks ja andmete kogumiseks. The Wall Street Journali väitel on ameeriklased sellisest tagauksest teadlikud juba 2009. aastast, kuid alles nüüd otsustati see salastatud info avalikuks teha.

Huawei sõnul on see jutt järjekordne meediakampaania, millel pole tõepõhja. Nagu paljastasid Edward Snowdeni materjalid, on USA ise tunginud kõikidesse sidevõrkudesse ning luuranud aastaid teiste riikide järele. Huawei eitab nii andmete kogumist kui ka seotust Hiina kommunistliku parteiga.

USA suursaadik Saksamaal Richard Grenell ütles pühapäeval, et president Donald Trump oli temalt nõudnud, et ta teeks üheselt selgeks, et iga riik, kes otsustab kasutada ebausaldusväärset 5G-tehnoloogia müüjat, seab ohtu luureandmete ja teabe jagamise kõige kõrgemal tasemel. USA välisminister Mike Pompeo nimetas Mün­cheni julgeolekukonverentsil Hua­weid Hiina luure Trooja hobuseks ning kaitseminister Mark Esper hoiatas, et kui liitlased ei mõista Hiina telekomihiiuga seotud riske, võib see ohustada NATOt ennast.

On ilmne, et käimas on võitlus globaalse domineerimise üle, mille keskmes on tehnoloogia ja sellega seotud taristu. Küsimus pole niivõrd USA ja Hiina vahelises rivaalitsemises, kuivõrd vastuolus väärtusruumide vahel. Robert Spalding, kes on olnud Valge Maja julgeolekunõukogu strateegiadirektor, kirjutas eelmisel aastal raamatu «Stealth War» («Varglik sõda»), kus väidab, et Hiina on tehnoloogilise mõjujõu üle võtnud ajal, kui USA eliit magas. Ta ütleb, et USA juhtidele jõudis liiga hilja kohale, et modernses maailmas ei ole mõjujõud seotud territooriumi, vaid taristuga. Sel, kes kontrollib taristut, on ka poliitiline mõjuvõim.

Tagasi üles