Soid taastatakse järjest enam

Põlvamaal taastatakse kunagisest turbalõikamisest maha jäänud 150 ha suurust Arramäe jääksood. Tööd saab õõtsuval turbapinnasel teha vaid kopa roomikute alla suuri metallplaate ladudes. Sellest hoolimata räägib ekskavaatorijuht, et vahel on tunne, nagu oleks paadiga mere peal. Kopp teeb soost tuleva kuivendus­kraavi ja suure kogumis­kraavi vahele tammi. Foto: 2 × Ain Alvela

Kui soode-rabade kuivendamisega on eestlased põllule ja metsale maad juurde võitnud juba kaugelt enne Andrese ja Pearu aega, siis nüüdseks on vaatepunkt muutunud ja soid on hakatud taastama.

Üldistatult võib öelda, et maade kuivendamine väheneb, soode taastamine suureneb.

Kuigi esimesed tööd tehti juba 2004. aastal, hakati riiklikul tasemel soode taastamisega agaralt pihta 2016. aastal, mil võeti vastu kaitstavate soode tegevuskava elurikkuse ja ökosüsteemi säilitamiseks ja taastamiseks. Peaasjalikult on tegemist omal ajal kuivendatud madalsoodes, siirdesoodes ja rabades ehk kõrgsoodes algupäraste looduslike olude taastamisega, kusjuures eriti hästi on läinud just rabades. Tegevuskava määratleb ka meetmed ja rahaallikad.

Kraavi kaevamine või täitmine

Kui klassikalises mõttes maaparandust teeb praegu vaid mõni üksik eramaaomanik – suur metsaomanik või agrofirma, siis Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on deklareerinud, et riigimetsas praegu uusi kuivendussüsteeme ei rajata ja seetõttu ka soodelt uut metsamaad võita pole plaanis. Küll aga on enam-vähem poole peal omaaegsete kuivendussüsteemide rekonstrueerimine, milleks RMK suunab igal aastal ligemale 20 miljonit eurot ja millega peaks valmis saama 2024. aastaks. Tööd on käsil piirkondade kaupa, nende käigus puhastatakse olemasolevad kuivendus­kraavid, raiutakse neile kasvanud puud ja võsa, remonditakse vanad või ehitatakse uued teed, rajatakse tuletõrje veevõtutiigid, paigaldatakse infotahvlid jmt.

Soode taastamine seisneb aga omaaegsete kuivendus­kraavide täitmises ja tammide ehitamises.