Pooled hundid jäävad küttimata

Ettenähtud 82 hundist on jahimeestel õnnestunud tabada vaid 37, nii näitasid neli päeva enne küttimisaja lõppu Keskkonnaametile laekunud andmed. Foto: Shutterstock

Kohe saab läbi tänavune hundi­jaht, aga peaaegu pool küttimismahust on täitmata. Ehkki jahimehed palusid huntide küttimise aega märtsiks pikendada, jääb soov täitmata. Küll aga on keskkonnaametil voli anda vajadusel suurimatesse kahjustuskolletesse eriload hundi küttimiseks.

Viimasel aastal on meie rahvusloom tavatult julgeks muutunud ja järjest sagedamini ristuvad ta teed inimesega. Eriti murelikuks teeb maa­inimesi, et hunt napsab isegi koduõuelt saagiks koeri. Mullu ametlikel andmetel murdsid hundid 12 koera.

Pool sajandit jahimees olnud Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse liige Tiit Tammsaar ütleb oma silmaga nähtu põhjal, et hunte pole küll rohkem siginenud, kuid hunt targa loomana näeb, et keskkond on tema jaoks vähem ohtlik, ja muutub järjest julgemaks, eriti sel talvel, kus lumepuudus ei lase jahti pidada. „See on loomulik, seda ei tohi hundile ette heita,” nentis jahimees.

Hundid on tekitanud koeri ja muid koduloomi murdes mitmel pool olulist kahju. Mõistetav, et nende piirkondade elanikud nõuavad huntide küttimist. Paraku ilma lumeta hundijahti pidada ei saa.

Tammsaar meenutas, et kui talve algul mõneks päevaks õhukese lumekatte maha sai, lasti üle Eesti paarkümmend hunti. „Kevadilmad on muutlikud ja kui vähemalt kaheks-kolmeks päevas märtsis lume maha saab, oleks sellest suur abi,” selgitas ta.

Keskkonnaameti jahinduse büroo juhataja Aimar Rakko seletas, et jahihooaja üldist pikendamist seadus ette ei näe ja väljaspool jahihooaega võib välja anda vaid erilube jahiks mingis kindlas paigas.