Andreas Kaju: tío Bernie

Andreas Kaju. Foto: Erakogu

Nevada osariigis demokraatide eelvalimised võitnud «onu Bernie» võlub suurt latiino-vähemust oma armsa ja vahel tusase vanaonuliku olekuga, kirjutab kolumnist Andreas Kaju.

Milline saab olema president Donald Trumpi mõju Ameerika käekäigule põlvkonna pärast, on võib-olla minu tütarde tunnistada. Üht-teist on tema eeskujul Ühendriikide poliitikas muutunud juba praegu. Vähim neist tuleneb osaliselt sellest, et kandidaat Trump ei olnud 2016. aastal nõus avaldama oma terviseandmeid, mis ei olnud päris ennekuulmatu – sajand enne teda varjas Woodrow Wilson asjaolu, et insuldi tõttu oli üks tema kehapool halvatud. 2020. aastal on see kandidaat Bernie Sanders, kes elas valimiskampaania käigus üle südameinfarkti, ja kes on koos ülejäänud demokraatidest valdavalt eakate kandidaatidega samuti loobunud oma terviseandmeid avaldamast.

Infarkt, mida ta alguses lausa varjas, pole Sandersi kampaaniale küll halba teinud. Viimati võitis ta Joe Bideni ja Pete Buttigiegi ees eelvalimised Nevadas, kus teised kandidaadid delegaatide saamiseks vajalikku 15 protsendi künnist ei ületanud. See osariik on popkultuuri kaudu kõigi võimaluste maale kaasa elava poliitikahuvilise jaoks tuntud paigana, kus on maailma kasiinopealinn Las Vegas ja kus on võimalik väga kiiresti saada abiellumiseks vajalik litsents ning samal päeval ühes siinsetest hotellidest ja kasiinodest see tseremoonia seaduslikult ka läbi viia – nii juba aastast 1931.

Nevada on Ameerika poliitilises žargoonis swing-state – osariik, mis liigub demokraatide ja vabariiklaste vahel käest kätte. Viimase 40 aasta jooksul on see presidendivalimistel näinud nii Ronald Reagani ja mõlema George Bushi võitu kui ka Barack Obama ning Bill ja Hillary Clintoni võite. Sama aja jooksul on osariigi elanikkond põhjalikult muutunud – see on kolmekordistunud ja kiiresti kasvavat kasiino-, hotelli-, turismi- ja ehitusmajandust on võimaldanud immigratsioon. Latiino-elanikkonna osakaal (see tähendab suurusjärgus kahte kolmandikku Mehhiko immigrante ja ühte kolmandikku ülejäänud Ladina- ja Lõuna-Ameerika immigrante ja nende järeltulijaid) on Nevadas kasvanud 1990ndast aastast alates kümnelt protsendilt elanikkonnast ligi 30 protsendile. See peegeldab sama kiiret kasvu mitmel pool mujal Ameerikas, iseäranis Californias, Texases, Floridas, New Yorki ja Illinoisi (tuntud suurlinna Chicago järgi) osariikides. Selle kümnendi kasvu allikas pole aga enam immigratsioon – rändesaldo Mehhikoga on lausa negatiivseks pöördunud – vaid USA-siseste sündide arv. USAs elab 60 miljonit latiinot, kellest umbes 32 miljonit saavad sel sügisel presidenti valida ja Pew Research uuringufirma prognoosi järgi moodustavad nad suurima hääletava vähemusgrupi.