Moonika Helme apteegireformist: seda vastutust hakatakse tõenäoliselt veeretama

“Majanduskasvust saaksime miljardi, tõmbama bürokraatiat maha, saab teise miljardi. Meil on need läbi arvutatud.” - HELLE-MOONIKA HELME Foto: Maanus Masing

Helle-Moonika Helme (EKRE) sõnul on tal väga kahju, et riigikogu täna apteegireformi eelnõud tagasi lükkas, kuna pärast praeguse reformi jõustumist on see suur hoop nii maakonna elanikele ja riigile. Kui esitatakse riigile kahjunõudeid, siis vastutust selle eest ei soovi keegi võtta.   

Tänasel riigikogu täiskogu istungil oli esimesel lugemisel EKRE ja keskerakondlase Jaanus Karilaiu apteegireformi eelnõu. Häältega 46:42 jäi eelnõu parlamendisaadikute toetuseta ning kukkus menetlusest välja. «Riigikogus on teatavad protseduurid ja see ajaraam täna sulgus. Nüüd - piltlikult öeldes - luugid kinni ja torm tuleb, vaatame mis juhtub,» lausus Helle-Moonika Helme «Aktuaalse kaamera» otsestuudios. 

Kellele vastutus läheb, kui riigile esitatakse sadades miljonites kahjunõudeid? «Seda vastutust hakatakse tõenäoliselt veeretama,» vastas Helme. Ta meenutas, et aegamööda on üritatud viie aasta tagust seadust muuta. «Reformierakond oli analoogse eelnõu esitanud aasta tagasi. Mul on kahju, et nad täna - neil võis olla déjà vu tunne - kuigi tegelikult nad oleksid võinud seda toetada,» nentis ta. «Kahjuks nende sellist vabaturumajandust ja liberaalset turumajandust toetavad instinktid täna kadusid kuhugi ära. Isegi vaadates oma südametunnistust ja südame põhja, nagu Kaja Kallas soovitas presidendi vastuvõtul, nad neid instinkte sealt kahjuks üles ei leidnud,» möönis Helme. 

Kui nüüd midagi juhtuma hakkab, siis peab eelkõige sellest kriisist ja olukorrast väljapääsu hakkama otsima. «Kui me praegu vaatama, et umbes 200 apteeki läheb kinni, 27 000 inimest jäävad ilma senise apteegi teenuseta ja umbes 100 000 inimest peavad hakkama käima apteegis kaugemal kui nad on seni käinud,» lisades, et enamik apteeke, mis kinni lähevad, mõjutavad maapiirkondade elanikke.

Helle-Moonika Helme sõnul, kui aprillis umbusaldatakse sotsiaalminister Tanel Kiike, siis EKRE veel vaatab, kas nad pooldavad seda. Küsimusele, kas erakond on valmis tagajärgedeks, kui EKRE fraktsioonist tulevad need hääled koalitsioonipartneri vastu, mis viivad ministri ametist, vastas Helme, et see on üks minister. «Aga see on kõigest üks minister.»

Tema hinnangul nüüd 1. aprillist lähevad apteegid kinni. «Ma tunnen väga suurt muret. Koroonaviirus on tulekul ja kui meil lähevad apteegid kinni, siis see ei ole lihtsalt niisama,» lausus Helle-Moonika Helme. 

Eelnõu, mis täna riigikogu poolehoidu ei võitnud, oleks sisuliselt tühistanud 1. aprillil jõustuva apteegireformi seaduse. Idee oli kaotada apteekide omandipiirang ning anda apteegipidajatele ja tervishoiuteenuse osutajatele õiguse osta ravimeid otse tootjalt.

Mis on apteegireform?

Viis aastat tagasi võttis riigikogu vastu ravimiseaduse muudatused ehk apteegireformi.

See näeb ette, et alates 1. aprillist 2020 ei tohi apteegid kuuluda ravimite hulgimüüjatele, vaid peavad vähemalt 51 protsendi ulatuses kuuluma proviisoritele.

15. veebruaril 2020 vastas kõigile 1. aprillil jõustuvatele nõuetele (proviisoromand, hulgimüüja valitseva mõju puudumine ja suurtes linnades haruapteekide tegevuse lõpetamine) 187 apteeki.

Nõuetele mittevastavaid apteeke oli 308. Nõuetele mittevastavad apteegid asuvad peamiselt suurtes linnades (üle 4000 elaniku), kus nende osakaal on 72 protsenti. Maal ja väikelinnades on osakaal 42 protsenti (67 apteeki üle Eesti).

Ravimiametisse sisse antud tegevuslubade taotluste arv 15. veebruari seisuga oli 12. 

1. veebruari 2020 seisuga on Eestis kokku 495 üldapteeki, neist 352 põhiapteeki ja 143 haruapteeki.

Allikas: ravimiamet