Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/10/05/7176489t1h7e40.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/02/25/12972239t1h3a3c.jpg)
Lennart Meri armastas vahel rääkida, kuidas ta ei saa hästi aru meelelahutuse kontseptsioonist, kus sõna mõtte järgi peaks meelt vägisi millestki lahutama. Kes on varem kokku puutunud 2015. aastal Nobeli kirjanduspreemiaga pärjatud valgevene autori Svetlana Aleksijevitši tekstidega, see juba teab, et helget jalutuskäiku pähklisalus ei ole oodata.
Emad uputavad lapsi, toolijalad surutakse ülekuulatavatele pärakusse, lapsed söövad sitta nagu putru ning rasedate vaenlaste sündimata lapsed veristatakse. Need näited ei ole kunstilised liialdused, vaid pärinevad otse Aleksijevitši teostest ning mõned neist sisalduvad ka värskes lavastuses, mida saab näha Vabal Laval.