Lisaks soovitab terviseamet tulenevalt viiruse 14-päevasest peiteajast riskipiirkondades viibinud inimestel võimalusel kaks nädalat kodus töötada ning õppida. «Loodame siinkohal tööandjate mõistvale suhtumisele, sest teistega kontakti vältimine peiteaja lõpuni on hetkel parim viis teiste nakatamist vältida,» ütles terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna juhataja Mari-Anne Härma, kelle sõnade kohaselt ei saa inimest peiteajal COVID-19 suhtes testida, sest labori tulemused on tõenäoliselt negatiivsed.
«Alles haigussümptomite ehk palaviku, köha, hingamisraskuste ilmnemisel saab arst reisianamneesist ja sümptomaatikast lähtudes otsustada, kas laboratoorne testimine on vajalik,» märkis Härma.
Kuigi haigussümptomite avaldumiseni on viiruse edasikandumise risk madal, tuleks riskipiirkonnast naasnul oma koduseid toiduvarusid võimalusel täiendada sõprade, perekonnaliikmete või toidukulleri abil.
Sümptomite esinemisel konsulteeri arstiga
Palaviku, köha või hingamisraskuste tekkimisel tuleks esmalt telefoni teel kontakteeruda oma perearstiga, perearsti töövälisel ajal küsida nõu perearsti infoliinilt 1220, terviseseisundi halvenedes tuleks helistada hädaabinumbril 112. Sealjuures tuleb tervishoiutöötajat kindlasti teavitada oma hiljutisest saabumisest Hiinast või Põhja-Itaaliast (peamiselt Lombardia, Veneto, Emilia-Romagna ja Piemonte regioonist).
Aevastades või köhides tuleb suu ja nina katta ühekordse salvrätiga. Kasutatud salvrätt tuleb koheselt prügikasti visata. Salvräti puudumisel tuleb aevastuse või köha katmiseks palja käe asemel kasutada oma varrukat (küünarvart). Samuti võib teiste nakatamise vältimiseks kanda hingamisteid katvat maski.
Riskipiirkonda reisimine pole soovitatav, reisides tuleb rangelt hügieeninõudeid jälgida
Reisides tuleb järgida kätehügieeni nõudeid ning vältida lähikontakti inimestega, kellel on hingamisteede haiguste sümptomid (aevastavad, köhivad).