:format(webp)/nginx/o/2020/02/24/12966947t1h63f6.jpg)
President Kersti Kaljulaid tõdes oma iseseisvuspäeva kõnes, et viimast poliitika aastat iseloomustas haiget tegemine. Oma kõne põimis president «Tõde ja õiguse» paralleelidele tänapäeva Eestiga.
Kersti Kaljulaid: on olnud haiget tegemise aasta (34)
«Ma tunnen suurt nukrust, kui mõtlen sellele, mida kõike võiksime ja peaksime arutama, selmet otse meie parlamendis nautida ebaviisakate rumaluste rääkimisest tulenevat Pearu-tunnet,» märkis Kaljulaid.
Presidendi sõnul on parlamentaarne debatt muutunud kohati mees-hammustas-koera-tüüpi uudisväärtuslikuks sündmuseks.
«Millega sa tegeled armas riigikogu?» imestas president, kelle sõnul on just parlamentaarses riigis Eesti arengu vedamise kohustus riigikogul. Kaljulaidi sõnul ei piisa selleks vaid valitsuse moodustamisest. «Palun tee oma tööd! Kaitse iseenda väärikust, mõista Eesti võimalusi, toetu senisele heale ja ole tulevikuks valmis!»
Presidendi sõnul on igal ajajärgul vaja teha kahte sorti poliitilist tööd: analüüsida tehtut, parandada mineviku vigu ja märkamata jäämisi ning püüda aimata tulevikku, otsustamaks, mida vajame täna selleks, et tulevikuks valmis olla.
«30 aastat oleme selgelt paremad olnud edasitormamises ja nõrgemad kõrvalmõjude haldamises,» leidis president. «Oleme saanud targemaks, millist mõju võib avaldada kõrvalmõjude tähelepanuta jätmine. Ausaid vigu tehakse poliitikas alati. Aus viga, mis ei tulenenud tegijate hoolimatusest, vaid lihtsalt oskamatusest märgata, on regionaalse arengu ebaühtluse, sotsiaalse arengu nõrkuse, kasvõi käest ära väikeste kohtade eluliini – teede – taga. Meil on kohalike omavalitsuste rahastamise mudel, milles on liiga vähe ruumi iseseisvaks otsustamiseks.»
Kaljulaidi sõnul peame neid vigu parandama, aga ei saa ka loobuda tuleviku püüdmisest. «Riigikogu Pearud teevad oma valijale suurima võimaliku karuteene – nende tehtud asjalikkegi ettepanekuid ei kuulda, kui nad on teised inimesed lukku solvanud. Ja eriti kurb on kuulda, et tihti lähevad nii solvaja kui solvuja seejärel koos kohvile, tehtud tööga justkui rahul olles, andmata iseendalegi aru, et tulemust – Eesti elu edasi viivat otsust – ju ei tulnud.»
Lisaks mainis president oma kõnes, et me oleme lubanud oma liitlastele, et Eestil ei ole territoriaalseid pretensioone oma naabrite suhtes.
«Eesti riigi pikaajalise julgeoleku ehitamine peale Nõukogude vägede lahkumist algas päeval, mil peaminister Andres Tarand julges öelda: Eestil, nii nagu paljudel teistel Euroopa riikidel peale II maailmasõda, tuleb minna edasi piirides, mis erinevad II maailmasõja eelsetest. See ei tähendanud Tartu rahulepingust lahtiütlemist,» märkis Kaljulaid.
«Selleta ei oleks meile kunagi avanenud NATO uks. Jah, meil on ikka veel ratifitseerimata piirileping – me peaksime üritama järjepidevalt seda sammu ära teha,» rõhutas president.
Presidendi kõne täisteksti loe siit: