Ilves: kodanikud peavad tegelema valitsuse tegude tagajärgedega

Toomas Hendrik Ilves Foto: Elmo Riig

Toomas Hendrik Ilves kirjutas sotsiaalmeedias, et Eesti pühadus on mõningati ohus, eelkõige viha, vihkamise ja vaenu tõttu. Oma kirjutises suunab ta inimesi tagajärgedele mõtlema. 

«Ajal, mil kõneletakse palju, kuid sisu napib, piisab olulise ütlemiseks vähesest. 102 aastat oma riiki on õpetanud meile peamist: Eestit loovaks ja kandvaks jõuks on selle kodanikud. Alates hetkest, mil meie esiisad ja -emad võtsid 19. sajandil pähe, et oleme teiste rahvastega võrdväärsed, oleme tahtnud otsustada ise Eesti riigi käekäigu üle,» kirjeldab ta rahva tähtsust. «Otsustada ise, mitte lasta seda teha neil, kes end ülikuiks peavad. Nii on ka sätestet me põhiseaduses: kõrgeim võim on rahvas.»

«Rahvas, mitte valitsus,» täpsustab ta.

«Populism ja võimuiha on sünnitanud vaenu, solvanguid, viha ja vihkamist, mida kaetakse rahvuslikkuse viigilehega. Selline teguviis lörtsib rahvuslikkust, lörtsib seda, mis oli püha selle riigi loojaile, ja mis on püha meile, selle riigi kodanikele.»

Ilves meenutab hoiatusena eelmise sajandi sündmusi: «Me teame maailma ja Euroopa 20. sajandi ajaloost liigagi hästi, mis juhtub siis, kui kaine mõistus kaob, ja kui populismi surve viib mõistuse.»

Tema sõnul toob ühiskonna ükskõiksus keskpärasuse. «Me võime endalt veeretada vastutuse. Võime lüüa käega ja loota, et ehk läheb paremaks. Kui teisitimõtlejad vaikivad – sest kergem on olla vait kui kõneleda ja selle eest labase sõimu osaliseks saada – siis ei sünni midagi paremat. Sünnib vaid keskpärasus, ja sealt edasi juba mitte midagi,» selgitab ta.

«Seetõttu on oluline, et meil ei oleks ükskõik. Et meid juhiks teadmine, et Eesti esiisade ja -emade looming, meie oma riik on meie vastutus. Et meis oleks vajadus ja julgus oma arvamus kõlaval häälel välja öelda või kirja panna.»

«Julgus andis meile Eesti Vabariigi, andis meile kaks korda vabaduse. Julgus, mitte lootus, et ehk läheb paremaks,» sõnab ta. «Jätkugu meil julgust kõneleda ka nüüd.»

«Valitsuste eluiga on maksimaalselt neli aastat. Riik on loodud kestma alatiseks. Kodanikud jäävad, ja peavad tegelema valitsuse tegude tagajärgedega. Populismil, tühjal jutul, mittemidagi tegemisel ja sellest tuleneval stagnatsioonil on hind, mille maksab kinni Eesti rahvas, meie omaenda ühine riik,» kirjeldab Ilves, kuidas eestlus ja Eesti ei kujune mitte riigijuhtimisest.

«Tunnistagem siis ometi ausalt ja uhkelt enestele, et oleme kodanikena igikestvamad, tugevamad, targemad ja julgemad. Et me julgeme ja tahame võtta vastutuse. Just nagu 102 aastat tagasi. Just nagu 29 aastat tagasi. Just nagu iga päev, vastutuse oma pere, oma küla, oma valla, oma maakonna, oma riigi tuleviku eest. Eesti rahva tõrvik on hoopis julgus, tarkus, vastutus ja vabadus. Hoiame seda kõrgel!»

«Head Eesti Vabariigi sünnipäeva, armas, tark ja julge rahvas. Elagu Eesti!»