/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/02/23/12962500t1h0b77.jpg)
Kohtla-Järve gümnaasiumi direktor Hendrik Agur kirjutab sotsiaalmeedias teadusuuringutele viidates, et muukeelsed õpilased saavad eesti keele õppimisega paremini hakkama siis, kui nende endi emakeele oskust arendada.
Agur: emakeele arendamine aitab vene õpilastel eesti keelt omandada (2)
«Kohtla-Järve gümnaasiumis oleme muukeelsete õpilaste kakskeelsuse toetamiseks kujundanud õppekava nii, et nad saavad õppida vene keelt emakeelena ning eesti keelt ja kirjandust teise keelena, kasutades kommunikatiivse keeleõppe metoodikat,» kirjutab Agur.
«Eesti põhikoolist tulnud õpilased õpivad aga eesti keelt ja kirjandust esimese keelena ehk emakeelena,» selgitab Agur. «Nii toetame nii eesti- kui ka muukeelsete gümnasistide emakeele arengut, mis on uuringute põhjal uute keelte (ka eesti keele) efektiivse omandamise eeldus. Pöörame tähelepanu mitte ainult õpilase keeleoskuse arengule, vaid ka kognitiivsele ja akadeemilisele arengule.»
«Meil õpivad erineva keele ja kultuuritaustaga õpilased, kuid tagame neile kõigile peamiselt eestikeelse õppe, sest eesti keele hea oskus võimaldab neil Eestis kergemini tööd leida ja lihtsamini ülikooli astuda,» selgitas Agur Õpetajate Lehele antud intervjuus Kohtla-Järve gümnaasiumi tausta.
«Esimesel õppeaastal läbivad meie muukeelsed õpilased eesti keele intensiivõppe tugiprogrammi, mis kätkeb endas mitmeid formaalse ja mitteformaalse keeleõppe võimalusi, näiteks LAK-õpet, keelekümbluse metoodikat, keeleõpet õpilasmentori toel, huvihariduse lõimimist keeleõppega (näiteks keelekohvikud), mentorlussüsteemi ja paljut muud. Õpilaste eesti keele oskuse taset hindame EIS-i diagnostiliste keeletestide abil,» märkis Agur.
A1-taseme keeleoskusega õpilastele on Kohtla-Järve gümnaasiumis loodud eraldi eesti keele süvaõppe moodul, mille toel on motiveeritud õpilased saavutanud nii keeleliselt kui akadeemiliselt väga häid tulemusi, ütles Agur Õpetajate Lehele.
«Muukeelsete õpilaste kakskeelsuse toetamiseks oleme kujundanud õppekava nii, et nad saavad õppida vene keelt emakeelena ning eesti keelt ja kirjandust teise keelena, kasutades kommunikatiivse keeleõppe metoodikat.»
Agur lisas, et Kohtla-Järve gümnaasiumis pööratakse tähelepanu mitte ainult õpilase keeleoskuse arengule, vaid ka kognitiivsele ja akadeemilisele arengule.