Parmoja pensionärid – priitahtlikud tapjakütid

Krimikirjanik Eha Veem mullu augustis Võsul. Foto: Ain Liiva / Virumaa Teataja

%Eesti naiskrimikirjaniku Eha Veemi „Leskede klubi“ krimisarja on lugejad hakanud hellitavalt kutsuma „meie oma Midsomer“, mida võiks pärast neljanda osa „Kadunud asitõend“ ilmumist juba kutsuda „meie oma Parmoja“.

Nii nagu Veemi kolmes esimeses romaanis, tegutsevad ka neljandas raamatus uudishimulikud lesepõlve pidavad bridžisõpradest pensionärid: endine matemaatikaõpetaja Emma, kelle juuresolekul isegi kohalik konstaabel selja sirgu tõmbab; suure tutvuskonnaga, varem psühhiaatrina töötanud Rolf, kelle uurijast poeg Veiko peab isehakanud detektiive ohjeldama; kunagine apteeker Saima, keda autor kirjeldab kui püknilise kehaehitusega energilist naist; loodusesõbrad ja kaunite kunstide austajad Elle ja Maret, koondnimega õed Lilleväljad; ning endine kohtunik, klubi värskeim liige Armin Berklund.

Väljamõeldud Parmoja koos teiste väikeste lähiümbruse küladega asub kusagil Eesti põhjarannikul, mere ääres, looduskaunis kohas. Ühe väikese kokkupuute Caroline Grahami loodud Midsomeriga leiab veel. Nimelt mõtleb seersant Troy esimeses Midsomeri loos „Mõrvad Badger’s Driftis“ põlgliku huulekõverdusega, et on üks igavene jama nendega, kes vaatavad telerist nõndanimetatud politseidraamasid ja arvavad, et teavad kõike. Ka Parmoja daamid-härrad on oma uurimisalaseid teadmisi ammutanud just armastatud (briti) krimisarjadest.