Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks

Autod maanteel. Foto: Sander Ilvest

Kuidas saab maapealset elu kaitsta aitav gaas olla inimestele ohtlik? Miks Hiina valitsus suure õhukvaliteedi uuringu eest andmed lukku keeras? Millal on Eesti linnades õhk kõige saastunum?

See on justkui maakera päikesekaitsekreem. Osoonikiht atmosfääri ülakihtides, mis blokeerib suure osa ultraviolettkiirgusest ning tagab, et elu maakeral oleks üldse võimalik. Muidu kõrvetaks päike meid lihtsalt surnuks.

1970ndatel märgati, et maakera osoonikiht on hõrenemas, 1980ndate lõpus oli maailma ajalehtede keskkonnateemade esirinnas sõna osooniauk. Surnuks kõrbemise hirm oli õhus.

Eelmisel aastal teatas NASA, et osooniauk on väikseim alates ajast, mil seda 1982. aastal täpsemalt mõõtma hakati. See oli suure pöörde tulemus – tööstus hakkas vähendama osooni lagundavate ühendite kasutamist, nii kadusid osooni lõhkuvad freoonid ka kodustel öökappidel seisvate deodorandipudelite seest.

Kuid osoon, mis hõljub maapinna lähedal, on hoopis teise iseloomuga. Kurjakuulutavam.

Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru osales hiljuti suures ülemaailmses uuringus, mille fookuses oli see, kuidas maapinna lähedal hõljuv osoon võib olla inimese enneaegne tapja.