Lauri Laanisto: tükeldamise tundlik teadus

Lauri Laanisto FOTO: Erakogu Foto: Erakogu

Eesti Maaülikooli elurikkuse ja loodusturismi õppetooli vanemteadur Lauri Laanisto kirjutab, kuidas loodust tükeldada nii et elurikkus alles jääks.

Ega me ju ei pane tervet siga korraga suhu. Isegi kui kõht hirmus tühi on. Ei mahu, ja ega tegelikult ei taha ka. Kõik need imelikud siseorganid… Parem on rümp ikkagi süstemaatiliselt tükeldada ja ära tarvitada. Korralikult peenestatuna võib ju lausa terve lennuki nahka pista (nt Michel Lotito). Inimesed tegid selliseid asju enne, kui tuli internet ja nende tähelepanuvajadus kanaliseerus rohkem virtuaalsusesse. Tükeldamistung valdab meid igal pool. Inimesele üldse meeldib süstematiseerida, rühmitada, sorteerida ja liigitada. Kõike kenasti tükkideks jagada. Eelistatult geomeetrilistesse vormidesse. Polegi siis imestada, et meie majad, aiad, sahtlid on üldjuhul kandilised. Nii on ka odavam… Lennukiaknast vaadates ilmneb, et korrapärased vormid ilmestavad ka maastikku: põllud ja metsad on üldjuhul kandilised. Kui Lääne-Euroopa kohal lennata, on ka vooluveekogud sirgeks tõmmatud ja järved vormikohasteks raamistatud.

Kui üleüldse teoreetiliseltki tahta loodust kaitsta, peab aimu olema sellest, kui palju saab loodust üldse tükeldada, nii et see ei lakkaks toimimast.