Rootsi parlamendi spiiker: meie demokraatiale tehti stressitaluvustest

Kuigi Rootsi erakonnad on NATOga liitumise küsimuses lõhenenud, on Rootsis laialdane toetus lähedasele koostööle alliansiga, ütleb Rootsi parlamendi spiiker Andreas Norlén. Foto: Madis Veltman

Pooleteise aasta eest sattus Rootsi parlamendi spiiker Andreas Norlén erakordsesse olukorda: seadusega talle pandud kohustus juhtida valitsuskõnelusi venis lõpuks nelja kuu pikkuseks maratoniks, mis pani asjatundjaid üle maailma pead vangutades küsima, kas Rootsi poliitiline kord pole mitte uppi minemas. Nüüd ütleb Norlén, et lõheneva parteisüsteemiga demokraatlikes lääneriikides tuleb tõsiselt mõelda, kuidas kasvatada usaldust erakondade vastu.

Tulenevalt oma rollist Riksdagi esimehena peab Moderaatide ridadesse kuuluv Norlén hoidma rangelt erapooletut joont ega saa kaasa kõnelda päevapoliitilistes küsimustes, kuid on see-eest võtnud oma südameasjaks demokraatia toimimise edendamise. Rootsi tähistab aastatel 2018–2022 nn demokraatiajuubelit ehk saja aasta möödumist üldise hääleõiguse kehtestamisest ning selle puhul on Norlén käinud mööda riiki demokraatia üle debateerimas. Visiidil Eestisse olid päevakorras peamised siiski julgeolekuküsimused.

Kohe teie spiikriks saamise järel pärast viimaseid valimisi küsiti nii Rootsis kui ka piiri taga, kuidas riigi demokraatia käsi ikkagi käib, kuna kuude kaupa ei õnnestunud valitsust moodustada. Kuidas teie arvates Rootsi demokraatial praegu läheb?

Kõigis hädavajalikes aspektides hästi. Aga kui rääkida valitsuse moodustamisest, siis on tõsi, et pärast valimisi septembris 2018 läks aega kuni jaanuarini 2019, enne kui Rootsi sai uue valitsuse. See oli Rootsi jaoks enneolematult pikk valituse moodustamine. Me oleme harjunud, et valitsuse kokkupanemine võtab nädala, ehk kaks, kui olukord on keeruline. Seekord kulus aga 134 päeva, kui lugeda valimispäevast päevani, mil valitsus kogunes kuninga juures ja formaalselt ametisse astus.

See on tõend, et mõneti on meil Rootsi poliitikas uus olukord. Oleme harjunud, et meil on kaks võimu pärast konkureerivat blokki (sotsiaaldemokraatide juhitav vasakliit ja neljast paremparteist koosnev Allianss – B. N.), aga nüüd on meil liikuvam ja ettearvamatum poliitiline kliima. See on tegelikult olnud nii alates sellest, kui Rootsi Demokraadid 2010. aastal parlamenti pääsesid.