Herman Kelomees: linnainimeste maaelu

Herman Kelomees Foto: Mihkel Maripuu

Valitsuse kavandatav riiklik kodulaenu käendus saab olla alaliselt maal elamise säilitamisel mõjus vaid siis, kui riik loob sinna ka töökohti, hoidub koole sulgemast, rahastab senisest rohkem väikeettevõtlust (näiteks kohalikke poode subsideerides) ja teeb palju muud, et loomulike turutõrgete hüdraga võidelda. Olukorras, kus Euroopa Liidu raha selliseks otstarbeks väheneb ning rahvastik vananeb, on naiivne loota, et suudame täielikult maal elamist riigi taskust kinni maksta.

Maaelu säilimise suurim lootus on realistlik lahendus: linna ja maa vaheline hübriidelu. See tähendab oma aja jagamist linna ja maa vahel nii, et kuigi tööelu muudab seotuse linnaga vajalikuks, on inimesel siiski võimalik veeta piisavalt palju aega maal, et seal kinnistu soetamine vaeva väärt oleks.

Juba praegu on suure osa inimeste töö selline, et seda saaks teha ka kaugtööna. Tõsi, inimeste harjumatus kollektiivist eemal töötada ning juhtide teadmiste ja oskuste puudus sellises formaadis töö korraldamisel on siin takistuseks. Suurt osa ameteid polegi siiski võimalik täielikult eemalt pidada, sest praegusaegne töö eeldab paljuski inimeste vahetut suhtlemist, mida pole mõistlik jätta vaid elektroonilistesse kanalitesse.

Üha jõukamas ühiskonnas on töötajal alternatiivina suuremale palgale võimalik küsida ka õigust osaliselt kodus töötada.

Üha jõukamas ühiskonnas on töötajal alternatiivina suuremale palgale võimalik küsida ka õigust osaliselt kodus töötada, näiteks ühel või kahel päeval nädalas, võib-olla koos õigusega tulla esmaspäeval tööle hiljem. Nii võib inimene saada võimaluse olla maakodus neli või viis ööd (kolm või neli täispäeva) nädalas, mis peaks maakodusse investeerimise juba üksjagu mõttekamaks muutma.

Juba praegu on paljudel nii linna- kui ka maakodu, aga kuna peamine elupaik on ikka linnas, siis maakodu arendamiseks, näiteks selle aasta ringi kasutatavaks muutmiseks, ei jätku raha. Maa ja linna vahelise hübriidelu soodustamine võimaldaks maakinnistu arendamise linnakorteri ees esikohale seada. Kel võimalik osta linnakodu laenuga, saab pensionile jäädes ja lõplikult maale kolides kasutada seda lisatuluallikana, kel mitte, saab üürile kulutamisest lihtsalt loobuda.

Kuigi poliitikutele meeldib end üksteise võidu maaelu messiana esitleda, on lahendus tegelikult nende inimeste kätes, kes maal elada soovivad. Neid on palju ning nende võimuses on küsida üha mõistvamatelt nüüdisaegsetelt ülemustelt võimalust enda eelistatud elustiili järgida. Riik võiks mõelda pigem sellele, kuidas korraldada selliste inimeste laste haridust ning kuidas toimetada valguskaabel kiiremini maapiirkondadesse. Pool igast nädalast maal pluss kiire internet – see on Estonian dream!