Kui kirest kasvab katastroof

«Trilleris» külalisena kaasa tegeva Mirtel Pohla võtmeroll on Taago Tubina lavastatud kireloo kroonijuveel. Foto: Heigo Teder

Hirmukarjed, püssipaugud ja klaasiklirin ei kõla nagu valem täiuslikuks valentinipäevaks, kuid Ugala laval esietendus just 14. veebruaril Taago Tubina «Triller», mis ei näidanud publikule mitte ainult filmilikku märulit, vaid tõstis fookusesse pinevad psühholoogilised mängud armu ja võimuga. Külalisnäitleja Mirtel Pohla võtmerollist kujunes selle kirekeerise kroonijuveel.

Säiliamaks trillerlikku põnevusvõlu, mis vaatajaid kahe vaatuse vältel justkui sõrme otsas hoiab, ei saa avaldada sisu. Ent väike vihje: «Trilleri» tundekõver joonistab välja nii armukadeduse, meeleheite kui ka kahetsuse, markeerib kirge ja lõpuks lepitust. Need armulugudest tuttavad elemendid moodustavad «Trilleris» süsteemi, milles ilmneb elu teatraalsus, inimese olemuslik performatiivsus. Loo keskne sündmus on detailselt planeeritud, pidades silmas nii üllatusmomente kui ka efektsust.

Eelkõige tegeleb siin elu lavastamisega Mirtel Pohla Lola, kelle silmis on ka mõrv kunstiteos. Hoolikalt sooritatuna võib ju mõrvaski kajastuda hea maitse, tugev stiilitunnetus ja iroonilisel kombel isegi elu mõte. Ja Lola kahtlemata on hoolikas – vähe sellest, et ise keerukaid plaane punub, ei pelga ta oma «lavastust» vürtsitada kerge intertekstuaalsusega, tsiteerida klassikuid. Eeltöö on tal pikk ja põhjalik, sooritus bravuurikas ning tulemus... jäägu saladuseks.