Prokurör nõuab passimaffia väidetavale juhile pikka vangistust

Kohus kinnitas kokkuleppemenetluses passimaffia liikmetele määratud karistused juba üle nelja aasta tagasi, 2017. aasta veebruaris. Foto: Mihkel Maripuu

Prokurör taotles kolmapäeval Harju maakohtus suure dokumendiäri väidetavale korraldajale Ljubov Genrihsonile pikka vanglakaristust.

Riigiprokurör Eleliis Rattam taotles 68-aastasele Ljubov Genrihsonile mahuka passiäri korraldamise eest kaheksa aasta pikkust vangistust, millest arvestatakse maha tema eelvangistuses viibitud aeg ning tema lõplikuks karistuseks jääks kuue aasta, 10 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus.

Genrihsoni kaitsja Mihkel Gaver leidis, et naine tuleks kogu süüdistuse ulatuses õigeks mõista. Samuti märkis kaitsja, et kriminaalasja arutamine raskelt haige süüdistatavata ei ole õige.

Kohus langetab otsuse 31. märtsil.

Riigiprokuratuur süüdistab Genrihsoni kuritegeliku ühenduse moodustamises ja juhtimises, samuti korduvas altkäemaksu andmises ja sellele kaasaaitamises, dokumendi võltsimises ja sellele kaasaaitamises, võltsdokumendi kasutamises, tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises ja kelmuses.

Genrihson on tunnistanud oma süüd osaliselt ehk ainult keeleeksamitega seotud kuritegude toimepanemises.

Genrihson on kriminaalasjas praegu kohtu all üksi, sest ta ei olnud nõus oma süüasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Samas arutas kohus tema süüasja ilma tema osavõtuta, kuna naine oli kohtuistungite toimumise ajal kogu aeg väidetavalt haige. Teised tema mahitusel kuritegelikes skeemides osalenud süüdistatud said karistuse kokkuleppemenetluses.

Riigiprokuratuur lõpetas kriminaaluurimise käigus menetluse ühtekokku 75 kahtlustatava suhtes otstarbekuse kaalutlustel. Valdav osa kriminaalasjast pääsenutest olid hankinud endale aastatel 2011-2015 kuritegeliku ühenduse abil vajalikke dokumente ebaseaduslikult.

Süüdistuse kohaselt said tellijad politsei- ja piirivalveameti (PPA) nelja ametniku kaudu erinevaid riiklikke dokumente, sealhulgas haridust tõendavaid dokumente, keeleeksami tulemusi, elamislube, kodakondsuse saamise aluseks olevaid dokumente, arstitõendeid, ning selleks kasutasid jõugu liikmed võltsimist, valeandmete esitamist ning valeidentiteediga esinenud kaasosalisi.