Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/01/11/6243871t1h7f8a.jpg)
/nginx/o/2020/02/19/12952621t1h10d1.jpg)
Rosmariin on hinnatud maitse- ja ravimtaim, mis kasvab hästi toas ja õues. Viimasel juhul peaks taime siiski talveks tuppa kolima.
Harilikku rosmariini (R. officinalis) kasvatasid juba vanad egiptlased lõhnataimena. Lehtedest ja õitsvaist võrseist toodetakse eeterlikku õli, mille peamine koostisosa on pineen. Rosmariiniõli kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis. Keskajal usuti, et rosmariin aitab haiguste vastu ja peletab kurje vaime. Rosmariini peetakse ka truuduse sümboliks. 16. sajandil toodeti värsketest rosmariiniõitest ja alkoholist ungari kuninglikku vett, mis oli esimene destilleeritud parfüüm.
Rosmariin toataimena
Harilik rosmariin kuulub huulõieliste sugukonda, see on igihaljas mitmeaastane poolpõõsas. Harilik rosmariin kasvab toas kuni 15 cm pikkuseks ja 30 cm laiuseks põõsaks. Sel on hästi arenenud puitunud juured, varred püstised, puitunud, oksad tõusvad. Lehed on rosmariinil kitsad, lineaalsed, allakäändunud servadega, alt valgeviltjad, lehekaenlas on lehistunud lühivõrsed. Õied on helesinised.