/nginx/o/2020/02/19/12952573t1h842e.jpg)
Parima sisekliima tagab ahiküte. Maaküttega hoonetel on üldjuhul põrandaküte, ka see ei kuivata kuigivõrd õhku. Pigem tuleb vähene õhuniiskus päevakorda radiaatoritega ruumides, eriti kui need on elektriradiaatorid. Mida kõrgem on küttekeha pinnatemperatuur, seda rohkem see õhku põletab, ütles OÜ EstKONSULT Keskkonnatehnika OÜ insener Ivo Milli.
Kui vanasti pandi radiaatoritele külge veekopsikuid, siis tänapäeval teevad tööd õhuniisutid. Juba maja ehitades või renoveerides tasub mõelda sisekliimale.
„Mida kvaliteetsemat ja mugavamat sisekliimat tahame, seda kallimaks see osutub nii investeeringu kui ka kasutuskulu poolest. Kõige tagasihoidlikum oleks elada nii nagu vanaisad: palkmaja, mis hingab igapidi, ahiküte. Puude tegemisega saab ka juba metsas sooja,” rääkis Milli. „Kui hakkame energiat ühest alaliigist teise muutma, seda suuremad on kaod ja seda vähem keskkonnasäästlikud oleme. Loodusega ei ole mõtet väga innukalt võidelda, sellest tekib lihtsalt palju energiakulu.”
Ta toob näite vanaisade tarkusest, kes ehitasid viiekümnendatel-kuuekümnendatel ahiküttega hoone, kus kompenseerivat õhku tuli igast aknapraost. „Kui nüüd need aknad asendatakse tihedate plastakendega, kompensatsioonimoment kaob. Kui õhku ei tule sisse, ei lähe seda ka välja ja ventilatsioon ongi puudulik,” kirjeldas Milli.
/nginx/o/2016/02/15/5048197t1h8863.jpg)