Ilves: loodan, et lääs ei ole veel lõppenud

Toomas Hendrik Ilvese sõnul on see paljude Euroopa riikide mure, et välisministriks ei saa mitte kõige lugenum poliitik, vaid lihtsalt valimistel teiseks jäänud partei esimees. Foto: Josvydas Elinskas/Bns/Scanpix

Aastal 1991 valitsenud triumfalism, et lääs on võitnud, tõigi selle 30 aastat hiljem vaevavate hädadeni, arvab president Toomas Hendrik Ilves intervjuus, mille andis Postimehele Müncheni julgeolekukonverentsi ajal.

Te tulete just kuulamast Emmanuel Macroni, kes ütles sisuliselt, et Euroopa peab oma kaitset arendama, et tasakaalustada Ameerika Ühendriike, ning Venemaaga peab ajama teistsugust poliitikat kui Ameerika Ühendriigid. Mis tundeid see teis tekitas?

Usun, et nii mulle kui ka väga paljudele teistele inimestele saalis oli see arusaamatu. Aga see ei ole uus positsioon. Ta on seda varem öelnud. Lihtsalt miski pole eriti muutunud pärast seda, kui ta tuli paar kuud tagasi välja oma n-ö visiooniga, mis pani pead kratsima.

Avaldus, et Euroopa vastutab selle eest, mis juhtus Ukrainas 2014. aastal, oli tõesti arusaamatu. Ja teine avaldus, et «ma ei ole Venemaa vastu, ma ei ole Venemaa poolt, ma olen Euroopa poolt» – see on, nagu Edward Lucas kirjutas, mingi retooriline mäng, seal sisu puudub.

Aga kui meenutada Emmanuel Macroni, kes oli Prantsuse presidendivalimiste ajal väga pahane, et Venemaa sekkus…

Ta mainis seda ka: «Jah, juhtus, aga siis ameeriklased tegid ka.» On väga suur vahe, kui on mingid parempoolsed äärmuslikud rühmitused või üksikud tegelased, selle taga ei olnud riik. Selline võrdsustamine, et ameeriklased ja venelased sekkusid, no tegelikult ei olnud nii!

Olid mõned ameeriklased, üksikud paremäärmuslased tõepoolest üritasid midagi. Ja siis oli sissemurdmine tema serverisse, mille korraldas Venemaa eriteenistus. Sellel on väga suur vahe. See on umbes sama, kui Donald Trumpilt küsiti intervjuus, kas see ei sega teda, et venelased tapavad inimesi, ja ta ütles, et «no me tegime seda ka». Seal puudub intellektuaalne sisu.