Sergei Metlev: manifest kui kahtlusi vaigistav lootus

Sergei Metlev Foto: Joosep Pank

Eesti riigile pani aluse kasvav koosmeel ja usk, et ilma Venemaata saadakse paremini hakkama, kirjutab Eesti Mälu Instituudi teavituse ja koostöö valdkonna juht Sergei Metlev.

Iseseisvusmanifest sündis ajal, mil Esimene maailmasõda lähenes Eestile ning ümberringi valitses segadus. See oli haruldane koosmeele puhang, mis kandis inimliku ja demokraatliku õigusriikluse ning riikliku suveräänsuse ideed. Manifest ja 1991. aasta 20. augusti otsus riikliku iseseisvuse kohta on hetke lapsed, mil vaba Eesti sai paljude inimeste pingutuste ning võimaluste ärakasutamise teel reaalsuseks. Kuna oli suur tõenäosus, et kõik võib hoopis kurvalt lõppeda, võib manifesti väärtus seisneda meeldetuletuses, et koosmeele saavutamine ja sobivate ajalooliste võimaluste teke on suur haruldus, mille tulemusi tuleb hoida.

Koosmeel kasvas aastatel 1917–1918, kui Vene riigi autonoomseks osaks olemise idee arenes edasi riikliku suveräänsuse ideeks. Juulis 1917 peetud rahvuskongressil väljendati ettevaatlikult nõudmist, et Eesti peaks olema võrdõiguslik osariik uues Venemaa föderatsioonis. 1917. aasta augustis tungisid Saksa väed Lätti, mis lõi uue olukorra. Vene armee oli demoraliseeritud ja taganes. Hakkas tekkima iseseisvusvilja küpsemiseks vajalik võimuvaakum, mis lõi võimalusi Eesti riigi iseseisvuse väljakuulutamiseks ning rahvusvahelise tunnustuse otsimiseks. 24.–26. oktoobrini (vana kalendri järgi) kukutas Petrogradis kõige avantüristlikum ja jõhkram Vene partei – bolševikud – vabariikliku ajutise valitsuse ja hakkas võimutsema ka Eestis.