Paloma Krõõt Tupay: presidendi punane joon

Paloma Krõõt Tupay Foto: Erakogu

Kas president Kersti Kaljulaid sekkus pensionireformi seadust välja kuulutamata jättes päevapoliitikasse või oli tema otsus juriidiline, küsib riigiõiguse lektor ning riigipea endine õigusnõunik Paloma Krõõt Tupay.

Sekkus siis riigipea päevapoliitikasse või mitte? Presidendile on ette heidetud, et tema veto pensioniseaduse muutmise seaduse suhtes on poliitiline. Riigipea eitab seda: «Vastu võetud nn pensionireformi seaduse puhul on üks asi täitsa selge – ma ei lähe seda poliitiliselt vetostama. Kohe kindlasti mitte.» Nii ütles ta seaduse välja kuulutamata jätmisel.

Vastus küsimusele, kas presidendi otsus oli poliitiline või juriidiline, on otsustava tähtsusega. Kuigi põhiseadus annab riigipeale õiguse jätta välja kuulutamata seadusi nii juriidilistel kui ka mitte-juriidilistel – ehk kõnepruugis poliitilistel – põhjustel, tohib riigipea riigikohtu poole pöörduda üksnes juhul kui ta väidab, et õigusakt on vastuolus põhiseadusega. Vastasel juhul peab ta tahes-tahtmata seaduse välja kuulutama, kui riigikogu selle talle kas muudatustega või muudatusteta tagasi saadab.

Kui aga olla aus, ei olegi põhiseadust ja poliitikat võimalik täielikult lahus hoida. Saksa õigusteadlane Ulrich Preußi sõnadega: «Põhiseaduses kohtuvad õigus ja poliitika.» Sest mis on põhiseadus? Põhiseadus on meie ühiskonna aluskokkulepe. Poliitika ülesanne on seda kokkulepet ellu viia. Seadusandja määrab kindlaks selleks ettenähtud reeglistiku.