Sotsid lõid üle kamaluga oravate ja Keskerakonna toetajaid

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna logoga õhupallid. Foto: Peeter Langovits.

Tänavune komeet Eesti valijate seas – sotsiaaldemokraadid – kahekordistas enda toetust mitme valijagrupi lõikes, muuhulgas erakondade seas väga hinnatud eakate hulgas ning Lääne- ja Lõuna-Eestis.

Numbrid räägivad iseenda eest – kui 2010. aasta teise poolaasta keskmisena oli sotsiaaldemokraatide toetus 51-aastaste ja vanemate valijate hulgas 12 protsenti, siis aasta hiljem juba 26 protsenti.

Samas ajavahemikus kaotas Reformierakond 9 ning Keskerakond 4 protsendipunkti jagu eakamate valijate toetust. IRLi kaotus oli 2 protsendipunkti.

Nende kahe perioodi võrdluses kasvas sotside toetus 11 protsendilt 23-le, samas kui Reformierakonna oma langes kaheksa ja Keskerakonna oma kolme protsendipunkti võrra. IRLi toetus jäi samas muutumatuks.

Kui kõrvutada poolaastate statistikat, siis kasvas sotsiaaldemokraatide toetus vähemalt 14 protsendi lausa viies jaotuses - lisaks eakamatele veel Lõuna- (kasv 16) ja Lääne-Eesti (15) ning kõrgharitud (14) ja eestlasest valijate seas (14 protsendipunkti).

Vähem kui kümme protsenti on sotside toetus kasvanud vaid kahes alajaotuses – mitte-eestlasest (7) ja põhiharidusega kodanike seas (9 protsendipunkti).

Kui vaadata poolaastate asemel 2011. aasta üldkeskmist, siis on sotsid menukaimad Lõuna-Eesti valijate seas (29 protsenti). Enamat kui 22-protsendist toetust naudib SDE veel kõrgharitud (26), eakamate (24), 35-50-aastaste (23), naissoost (23) ja eestlasest (23) valijate seas.

Kõige madalam on nende toetus mitte-eestlaste (10), põhiharitute (14) ja virumaalaste (15) seas.

Analüüsides sotsiaaldemokraatide suurt toetuse kasvu – nende 2010. aasta keskmine oli 11, 2011. aastal aga 21 -, märkis TNS Emori uutinguekspert Aivar Voog, et sotsid võtsid kõige enam toetushääli Reformierakonnalt ja Keskerakonnalt.

«Sotside tõusu taga on nende uus juht, kes aitas erakonda paremini väljendada ennast uue värske ja samas alternatiivse jõuna Keskerakonnale just ühiskonna vähemkaitstud elanikkonna kihtide (vanemaealised, väiksema sissetulekuga jne) õiguste eest seisjana,»

Tema sõnul soodustas sotside tõusu ka mullune elukalliduse järsk tõus.

Rääkides sotside muuga võrreldes väiksemast toetuse kasvust venekeelsete valijate seas leidis Voog, et seda ei paranda ka sotsiaaldemokraatide võimalik ühinemine venekeelsete valijategi hulgas suhteliselt marginaalse toetusega Vene Erakonnaga Eestis.

«Sotside edu mitte-eestlaste hulgas sõltub pigem mitte-eestlaste jaoks usaldusväärsete ja autoriteetsete isikute liitumisest selle erakonnaga,» märkis ta.

Lisaks igakuistele erakondade populaarsuse uuringutele on võimalik vaadata parteide toetuse muutumist aasta ja poolaasta keskmiste kaupa.

Nii väheneb statistiline veapiir, kuna näiteks 2011. aasta keskmise puhul on valimis ligi 9600 inimest. Teisalt muidugi ei peegelda see näitaja paindlikult konkreetsete sündmuste mõju erakondade toetajaskonnale – nii näiteks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aasta keskmine 21 protsenti, kuigi aasta esimeses pooles oli nende number 19 ning teises juba 23.

Küsitlustes on arvestatud vaid valimisealiste kodanike eelistusi ning lõppnumbritest on välja jäetud isikud, kel vastamisel parteiline eelistus puudus.