/nginx/o/2012/01/03/900362t1hf287.jpg)
Kaitsevägi ja Kaitseliit tähistasid täna kell 10.30 Vabadussõja relvarahu aastapäeva vaikuseminutiga.
Kaitseväelased mälestasid Vabadussõja võitnud sõdureid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti vabaduse eest võidelnud kaitseväelasi mälestasid vaikuseminutiga teenistuses viibivad kaitseväelased Lõuna, Kirde, Põhja ja Lääne kaitseringkondades ning mereväebaasis.
NATO operatsioonil Afganistanis osalevad Eesti kaitseväelased mälestasid Vabadussõja võitnud sõdureid Camp Bastioni sõjaväebaasis, patrullbaasis Wahid ja Eesti kompanii mehitatavates kontrollpunktides.
«Võit Vabadussõjas täitis meie rahva ammuse unistuse oma riigist ning andis võimaluse riikluse ja majanduse ning see omakorda teaduse ja rahvuskultuuri kiireks arenguks,» ütles kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras.
«Vabadussõja võiduta ei oleks olnud Eesti Vabariiki ja suure tõenäosusega ei räägiks me täna eesti keeles. Iga Eesti kaitseväelane peab endale iga päev esitama küsimuse: mida ma teen täna, et olla Vabadussõja võitnud sõduri vääriline?»
Kaitseväe juhataja, Kaitseväe Peastaabi ülem, Kaitseväe Peastaabi ja Põhja Kaitseringkonna ohvitserid ning allohvitserid osalesid Vabadussõja Võidusamba juures korraldatud mälestustseremoonial. Mereväe miinijahtijad Sakala, Ugandi ja Admiral Cowan mälestasid mereväelasi laevaviledega.
Relvarahu aastapäeva märkis kirikukellade helin üle kogu Eesti, vaikuseminut raadioprogrammides ning laevaviled sadamates.
Kaitseväelased ja kaitseliitlased asetasid pärgi Vabadussõjas võidelnud sõjameeste mälestuseks lisaks Vabadussõja Võidusambale Tallinnas Vabaduse väljakul Tapa vanale ja uuele kalmistule, Pärnu Alevi kalmistule, Voltveti lahingupaika Tihemetsas ja Kalevipoja juurde Tartus.
1920. aasta 3. jaanuaril hakkas Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel kehtima vaherahu, mis tähistas Eesti täielikku võitu Vabadussõjas. Eesti kaotas Vabadussõjas langenute ning haavadesse ja haigustesse surnutena 6127 sõjaväelast, 689 inimest langes punase terrori ohvriks ning umbes 14 000 sõjaväelast sai haavata.
Vabadussõja lõpuks oli Eesti sõjaväkke mobiliseeritud umbes 86 500 inimest. Eesti omariikluse eest võitlesid eestlastega õlg-õla kõrval sakslased, venelased, soomlased, taanlased, juudid, rootslased, inglased, prantslased, ameeriklased.
28. novembrist 1918 kuni 3. jaanuarini 1920 kestnud Vabadussõda lõppes Eesti täieliku võiduga.