Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada

President Kersti Kaljulaid, USA mõttekoja Atlantic Council emeriitesimees James L. Jones ja USA energeetikaminister Dan Brouillette. Foto: Kaidi Aher

Kuna globaalsel tasemel on Hiinaga rohkem tegemist, peab Euroopa regionaalsel tasemel nii Venemaa kui ka teiste piirkondlike ohtudega ise paremini toime tulema, leidis president Kersti Kaljulaid Müncheni julgeolekukonverentsi lõpus antud intervjuus.

Üks olulisi teemasid, millega riigipea Münchenis tegeles, oli 16.–17. juunil Tallinnas peetava Kolme Mere Algatuse tippkohtumisele sisu andmine.

Eesti presidendi kantselei ja välisministeerium pingutavad, et Austriat, Bulgaariat, Eestit, Horvaatiat, Leedut, Lätit, Poolat, Rumeeniat, Slovakkiat, Sloveeniat, Tšehhit ja Ungarit ning nende eripartnerit USAd ühendav liit kujuneks siinse tippkohtumise järel enamaks kui retoorikaprojekt. Selle nimel osales riigipea ka Münchenis ühel kinnisel arutelul, kus muuseas joonistusid värvikalt välja USA-Saksamaa ja Saksamaa-Poola erimeelsused.

Ühe Saksa liidumaa juht ütles täna (eile – toim) konverentsi laval, et maailm on bipolaarne – USA ja Hiina vahel. Kas me oleme jõudnud etappi, kus Venemaa faktor on vahelt laiema maailma mõttes kadunud?

Mõnes mõttes olen ka mina päris kaua väitnud, et peame Euroopas leppima, et meie regionaalne risk, mida tajume riigilt, kes võib-olla on etteaimamatu ega täida oma rahvusvahelisi kohustusi, ei ole enam globaalne risk, sest Venemaa ei ole majanduslikult ülemäära võimas, tehnoloogiliselt samuti mitte, kuigi Venemaa panustab kohutavalt palju sõjatehnoloogiasse.

Meie regioonis on ta tegelikult ikkagi tugev vastane ja NATO peab silmas pidama, kuidas ta vastab ja riikide turvalisust tagab. Selle kõigega tuleb meil selles mõttes ise tegeleda, et see ei ole enam globaalne risk, see on meie regionaalne risk, mida me peame regionaalselt haldama.