Kamandu sõnadest rivieeskirjani

Kaitseväe paraad Narvas Peetri platsil 2015. aastal.  Foto: Liis Treimann

Kui kõrgele kerkib paraadil marssiva Eesti sõduri jalg ja mille poolest erineb käsklus „pöör!“ käsklusest „pöörd!“, selgitab kaitseväe peastaabi väljaõppe osakonna vanemstaabiallohvitser vanemveebel Ander Asberg.

Rivi on olnud sõjanduses aegade algusest oluline lahingus korra hoidmisel. 17. sajandil lisandus sellele sisekorraalane mõõde, kui avastati, et näiteks sõja­meeste rivimeetodil kogumine ja ülelugemine on palju kiirem. Eesti algupärased rivikeel ja -võtted pärinevad peamiselt tsaariarmeest, kus omakorda oli Saksa-Preisi üldmõju. Saksa mõju on meid puudutanud hiljemgi. Mõnes mõttes võib vastandiks pidada paljude riikide riviasjanduses juurdunud Inglise-Briti mõju.

Eesti sõjanduskeele süsteemse loomisega tehti algust pöördeliste sündmuste taustal 1918. aasta märtsis, kui 1. Eesti jala­väe­polgus pandi kokku vastav komisjon.