Muinsuskaitseamet tahab kaitse alla võtta ka ERMi hoone ja luua kaitsevööndi, maaomanikke see ei rõõmusta

ERMi hoone Tartus. Foto: Margus Ansu / Postimees

Muinsuskaitseamet soovib nüüd lisaks Tartu Raadi sõjaväelennuväljale ja seda ümbritsevale maa-alale võtta kaitse alla ka Eesti Rahva Muuseumi (ERM) hoone ning luua selle ümber kaitsevöönd.

Läinud aasta alguses tutvustas muinsuskaitseamet mõtet võtta kaitse alla Raadi sõjaväelennuväli ja seda ümbritsev maa-ala. Suur osa sellest maast kuulub eraomanikele. Koos Tartu vallaga seisid nad plaanile ägedalt vastu. Poole aastaga tõmbas muinsuskaitseamet oma soove mitmekordselt koomale, aga kõiki ettevõtjaid see ei rahustanud. Mitu maaomanikku nõudis, et nende krundid plaanitavast kaitsealast välja arvataks, vahendavad ERRi raadiouudised.

Tartu vallavanem Jarno Laur ütles, et vald on nõus konkreetsete lennuradade kaitse alla võtmisega, aga muinsuskaitseameti soovid on suuremad.

«Siiamaani on Tartu vallas planeerimise loogika olnud selline, et lennuvälja ala muutub tihedaks linnaliseks struktuuriks, välja arvatud lennurajad ja superstruktuurid,» selgitas Laur.

Samal ajal plaanib amet ka teist kaitseala: sõjaväelennuvälja Tartu linna poolses otsas avati 2016. aastal ERMi uus hoone. Muinsuskaitseameti kaitsekorralduse peaspetsialist Kersti Siim ütleb, et hiljuti valminud analüüsi toel võiks sellegi kaitse alla võtta.

«Noorema aja arhitektuuri puhul võetakse arvesse seda, et oleks selle perioodi kõige silmapaistvam näide. Selle objekti puhul võib-olla vanuse kriteerium pole nii palju määrav, kui just arhitektuuriväärtus ja seos militaarajalooga,» sõnas Siim.

Hoone ümber plaanib muinsuskaitseamet kaitsevööndit. See aitaks säilitada vaateid muuseumile. Siim märkis, et muuseumihoone on väga jõuline maastikuobjekt, mille puhul on olulised vaated näiteks Roosi tänavalt või vana lennuraja teisest otsast.

Nii ERMi ümber joonistatud kaitsevööndisse kui sõjaväelennuvälja kaitsealasse jääks ASile Merko Ehitus kuuluv maatükk. Tartu vallalt on Merko saanud juba projekteerimistingimused, mis lubavad rajada nii äri- kui ka kortermaju. Merko Ehituse lõunaregiooni juht Juhan Varik kirjutab otsesõnu, et ettevõtte hinnangul pole ERMi hoonet tarvis kaitse alla võtta. Ühtlasi leiab ta, et kaitsevööndi seadmine Merko kinnistule oleks õigusvastane ja lubamatu.

ERMi kommunikatsioonijuht Kalmar Kurs aga ütleb, et ERMi seisukohast on oluline just kaitsevöönd. Merko Ehituse plaanid muuseumist 150 meetri kaugusel on siin heaks näiteks. Kurs ütleb, et plaanitavad äri- ja kortermajad pole ERMi jaoks kõige meeldivam perspektiiv, kuid seni olid muuseumi kaasarääkimise võimalused ahtad.

«Diskussioon Raadi arengust ja ERMi ümbrusest oleks pidanud toimuma nii riigi institutsioonide kui ka kahe omavalitsuse ja teiste osapoolte vahel juba varem,» leiab Kurs.

Kersti Siim ütleb, et ka nüüd saab kõik maaomanikega läbi arutada. «Kõik varasemad planeeringud ja projekteerimistingimused ei muutu kehtetuks ja varasemaid plaane saab ikkagi ellu viia.»