8.-14.märtsil tähistatakse rahvusvahelist glaukoominädalat. Et teada saada, kas see silmahaigus ka Sind võib puudutada, selleks vaata allolevat küsimustikku.
Hoolitse oma nägemise eest enne kui on hilja!
Kui vastad ühele või enamale küsimusele "Jah" või "Ei tea", siis võib Sul olla kõrgem glaukoomi tekkerisk.
- Kas mõnel lähisugulasel on/oli glaukoom?
- Kas oled 50-aastane või vanem?
- Kas sul on diabeet?
- Kas sul on migreen?
- Kas oled tugevalt lühinägelik või kaugnägelik?
- Kas on olnud silmavigastusi või operatsioone?
- Kas on esinenud kõrgenenud vererõhku?
- Kas oled kunagi saanud pikaajalist ravi kortikosteroididega?
Mis on glaukoom?
Glaukoom on krooniline silmahaigus, mis kahjustab nägemisnärvi ja võib oluliselt halvendada nägemist ning viia nägemise kaotuseni. Glaukoomi on nimetatud ka "vaatevälja vaikseks vargaks", sest haiguse algus ja kulg on sageli märkamatu, kuid aja jooksul tekib silmanägemise pöördumatu kaotus. Eestis tehtud uuringu andmetel on glaukoomi levimus 50aastaste ja vanemate seas 16,5%. Haiguse esinemissagedus varieerub eri maades.
Mis põhjustab glaukoomi?
Glaukoomi põhjustab enamasti silmasisese rõhu tõus. Silmasisest rõhku üle 21 mmHg peetakse juba kõrgenenud rõhuks. Mõnedel inimestel võib tekkida nägemisnärvi kahjustus silma normaalse siserõhu juures. Normaalselt ringleb vesivedelik läbi silma eeskambri, et silma toitainetega varustada ja kaitsta. Seejärel väljub vesivedelik silma eesmises nurgas asuvate kanalikeste kaudu. Kui vedeliku väljavool kanalikestest on takistatud, siis hakkab rõhk silma sees tõusma ja see kahjustab nägemisnärvi. Nägemisnärv aga vastutab kujutiste saatmise eest aju nägemiskeskusesse. Kuna juba tekkinud nägemisnärvi kahjustusi ei ole võimalik kõrvaldada, siis on tagajärjeks nägemise pöördumatu kaotus.
Mida mina saan teha nägemise säilitamiseks?
Kõik, kellel on vähemalt üks ülaltoodud glaukoomi riskifaktoritest, peaksid oma nägemist ja silma siserõhku regulaarselt kontrollima (soovitavalt 1 kord aastas), sest haigus algab vaevusteta ja aeglaselt arenedes võib viia nägemise kaotuseni. Mida varem haigus avastatakse, seda edukam on ravi.
Ravimi järjepidevat õiget manustamist peetakse glaukoomi puhul silmade kaitseks ja nägemise edasise kahjustuse vältimiseks üheks kõige olulisemaks teguriks. Sellest hoolimata ei kasuta 30 - 70% inimestest ravimeid nii nagu arsti poolt ette nähtud, nt. manustades liiga palju või liiga vähe tilku, jättes vahele ravipäevi või ajastades annuseid valesti.
Kuidas õigesti kasutada silmatilku VAATA SIIT.
Kuidas glaukoomi ravitakse?
Oluline on mõista, et glaukoomi ei saa välja ravida, kuid haiguse progresseerumist on võimalik edukalt kontrolli all hoida. Silmasisese rõhu langetamine on ainuke tõhus raviviis glaukoomi progressiooni peatamiseks ja nägemise säilitamiseks. Glaukoom on progresseeruv silmahaigus, mis vajab pikaajalist ja pidevat ravi arsti kontrolli all. Kõik glaukoomi ravimeetodid (ravimid, operatsioon, laserravi) on mõeldud silmasisese rõhu langetamiseks. Enamasti alustatakse ravi silmatilkadega, mis langetavad silmasisest rõhku, kas vesivedeliku teket vähendades ja/või väljavoolu suurendades. Väga oluline on määratud ravimeid kasutada täpselt nii nagu arst soovitas.
8.-14. märtsil 2020. a tähistatakse rahvusvahelist glaukoominädalat. Selle puhul saab silma siserõhku mõõta näiteks PereOptika prillipoodides, registreerudes SIIN. Vajadusel teostab oftalmoloog täiendavad uuringud.
Glaukoominädala tegevusi toetab Pfizer!
PP-XLB-EST-0060