Fossiilide põhjal valmistatud pilt hiiglaslikust mageveekilpkonnast Stupendemys geographicus’est, kes elas miotseeni ajastul Lõuna-Ameerika põhjaosa järvedes ja jõgedes.
Fossiilide põhjal valmistatud pilt hiiglaslikust mageveekilpkonnast Stupendemys geographicus’est, kes elas miotseeni ajastul Lõuna-Ameerika põhjaosa järvedes ja jõgedes. Foto: J. A. Chirinos/Reuters/Scanpix

Teadlased kaevasid Venezuelas Urumaco piirkonnas ja Kolumbias Tatacoa kõrbes välja ühe suurima maailmas kunagi elanud kilpkonnaliigi mitu fossiili: automõõtu kilpkonnade koduks olid Lõuna-Ameerika põhjaosa märgalad ajavahemikus 13 miljonit aastat tagasi kuni seitse miljonit aastat tagasi, enne kui tekkisid Amazonase ja Orinoco jõgi.

Stupendemys geographicus on teadaolevalt suuruselt teine maailmas elanud kilpkonnaliikidest, temast pirakam oli vaid umbes 70 miljonit aastat tagasi elanud merikilpkonn Archelon, kes kasvas kuni 4,6 meetri pikkuseks.