/nginx/o/2020/02/13/12939850t1h3d2a.jpg)
Sõbrapäev on eeskätt lähi- ja sõprussuhete tähistamiseks ja kingituste tegemine vajalik ei ole, kirjutab Arengukoostöö Ümarlaua huvikaitseeksert Susanna Veevo.
Sõbrapäev on eeskätt lähi- ja sõprussuhete tähistamiseks ja kingituste tegemine vajalik ei ole, kirjutab Arengukoostöö Ümarlaua huvikaitseeksert Susanna Veevo.
14. veebruar tekitab paljudes eestlastes igal aastal kahetisi tundeid. Nimetagem seda päeva sõbrapäevaks või valentinipäevaks, vahet ei ole: igal juhul seostub see läilade hüüdlausete ja roosade kaisukarudega. Kuigi tähtpäeva keskne idee – pidada meeles oma armsamaid ja tähistada lähisuhteid – on hea, on selle tähelepanukese aga enam kui problemaatiline.