/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2012/01/03/900178t1h4493.jpg)
Kuna Eesti raamatukogud tellivad kultuuriväljaandeid üsna tagasihoidlikult, siis loodab nende väljaannete kirjastaja Toomas Väljataga, et nn kohustusliku kirjanduse plaan tõstab raamatukogude huvi nende tellimise vastu.
Kohustusliku kirjanduse nimekiri võib tõsta kultuuriväljaannete tellimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma loodan, et sellest mingi abi oleks,» kommenteeris nn kohustusliku kirjanduse nimekirja mõju kultuturiväljannete tellimisele kirjastaja Toomas Väljataga SA Kultuurileht. Ta tõi näiteks Loomingu Raamatukogu, mille on tellinud vaid iga viies raamatukogu. «See on puhas ilukirjandus, hästi tõlgitud, väga hästi toimetatud, see võiks olla rohkem kui pooltes kogudes,» sõnas Väljataga. «See on odav ka ja ma ei näe põhjust, miks ei võiks selline väljaanne rohkemates raamatukogudes olla,» lisas ta. Ka võiksid raamatukogud Väljataga sõnul tellida rohkem tellida ajakirja Täheke, mille siiani on tellinud vähem kui pooled Eesti raamatukogud. «Kus ikka lapsi on, seal võiks selline ajakiri olla,» tõdes Väljataga.
Kirjastaja sõnul toimis varem selline süsteem, et riik andis raamatukogudele raha ja eeldas, et selle eest tellitakse teatud väljaandeid.
«Kuni 2007., 2008. aastani see töötas päris hästi ning ei saanud väga kurta, et kultuuriväljaandeid raamatukogudesse ei tellita. Aga kui masu algas ja rahasid vähendati, siis hakkasid ka raamatukogud tegema teatud valikuid,» selgitas Väljataga, tõdedes, et siis «läkski asi nö käest ära».
Kirjastaja sõnul ei ole ta sugugi seda meelt, et kõik kultuuriväljaanded peaksid olema igas raamatukogus, nagu meedias kirjutatakse. «Ma ei arva sugugi, et Keel ja Kirjandus või Kunst.ee peaksid olema igas raamatukogus. Loomulikult tuleb ka seal valida,» kinnitas Väljataga. Kirjastaja sõnul saavad praeguse korralduse juures ju raamatukogud ise valida, mida nad Kultuurilehe väljaannetest tellivad.
Sihtasutus Kultuurileht annab välja ajakirju Akadeemia, Keel ja Kirjandus, Kunst.ee, Looming, Loomingu Raamatukogu, Muusika, Õpetajate Leht, Sirp, Täheke, Teater.Muusika.Kino ja Vikerkaar.
Väljataga sõnul tellivad raamatukogud kõige enam Loomingut, mida on tellitud u 240 eksemplari. Sirpi tellib ligi 200 raamatukogu 500 Eesti raamatukogust. Loomingu Raamatukogu tellib veidi enam kui 100 ja ajakirja Muusikat kõigest 40 raamatukogu.