Haigekassa juht: raha võiks alati rohkem olla

Haigekassa juht Rain Laane. Foto: Eero Vabamägi

Ravijärjekorrad pikenevad, vaatamata sellele, et haigekassa sai mullu raha juurde. Võrreldes teiste riikidega pole meie järjekorrad pikemad, lihtsalt Eesti inimese tunnetus on teine, rääkis haigekassa juht Rain Laane intervjuus Kadri Tammepuule. Tema sõnul ei saa seda probleemi kiirelt raha lisamisega lahendada.

Haigekassa juhi Rain Laane päev algab, kui koer tahab hommikul õue minna, mõnikord juhtub see juba kell viis. Laane kasutab viiekilomeetriseid ringe neljajalgse lemmikuga jalutamiseks ära, et samal ajal ise mõlgutada mõtteid, milleks töö ajal aega ei jagu.

Töö on pingeline, kuidas tervis vastu peab?

Tervise üle ma ei kurda ja eesmärgi täitsin ka – olin pärast jõule kehamassiindeksi järgi normaalkaalus. Tervisekassa mõte on kogu meeskonnale hästi mõjunud.

Nii et haigekassa tervisekassaks ümbernimetamine läheb sel aastal töösse?

Jah, minu arvates on nimel suur jõud – millest mõtled, seda sa ka teed.

Kui palju nimevahetusele kulub, viimati oli juttu 200 000 eurost?

Räägime praegu umbes viis korda väiksemast summast. Vana nimega pastakad kasutame ikka enne ära, kui uued tellime. Sotsiaalmeedias me tervisekassa nime all juba toimetame. Ühelt poolt räägime tervisest, aga ei jäta hätta ka neid, kellel on vaja tervist parandada.

Ravi rahastamise kohustus tuleb seadusest.

Tervishoius pole rahaga priisata, aga inimene saab palju ise mõjutada, milline on tema tervis. Tõsi, erijuhtumid, nagu sporditraumad või geneetilised haigused, ei allu inimese kontrollile, aga igaühe kätes on, mida ja kui palju tarbime, liigume ja magame, kui palju suhtleme sõbralike inimestega. Lõpuks on see mõtteviisi muutus, mida suure raha eest ei osta.

Milline roll on haigekassal inimeste mõtete muutmisel?

Paraku näen päris tihti, et tervishoid on poliitika ja meditsiin on äri, aga kusagil ei kasutata sõna «inimene». Siiski olen optimistlik, et suudame inimkeskset tervishoidu luua.

Mis on inimkesksus?

Oleme majas kõvasti tööd teinud selge eesti keelega, võtsime luubi alla kirjad, mida välja saadame, ja vaatasime tekste värske pilguga, kui arusaadavad need on – mille otsustamisest käib jutt, kas vastus on positiivne või negatiivne ja miks sellisele seisukohale jõuti. Kirjas peavad olema ka paragrahvid ja kuidas otsust vaidlustada, aga need jätsime kõige lõppu. Teine asi, mis inimest huvitab, on see, et ta pääseks arsti juurde ja saaks ravi. Eesti keeles on siingi nüansid, «arstiabi» riivab õdesid, hooldajaid ja neid, kes teevad süüa, justkui nende töö ei maksaks midagi.