Nõutumad väetised on otsas

Ligemale 40 protsenti meil kasutatavast väetisest tuleb Venemaalt ja ülejäänu enamasti mujalt Euroopast. Foto: Dmitri Kotjuh

Vastu kevadet kipuvad põlluväetiste hinnad tõusma, kuid tänavu pole hüppelist hinnatõusu karta – esiteks takistab konkurents, teiseks on põllumeestel suurem osa väetistest juba ostetud.

Baltic Agro põlluväetiste tootejuht Mihkel Salum rääkis, et varem on tõesti olnud nii, et kevade poole väetiste hinnad tõusevad ja osa nõutumaid väetisi on otsakorral. „Tõsi, viimased neli-viis aastat on olnud nii ja naa, mõnel aastal on hinnad oktoobriga võrreldes ka alla läinud,” lisas ta.

Väetiseturul toimuvat mõjutavad eelmise aasta viljasaagid ja -hinnad. Kui on kehv saak olnud, ostetakse väetisi vähem. Mullu koristati teatavasti rekordsaagid ja nii ongi tänavu väetiste müük hästi sujunud. Veebruari alguseks oli väetisi müüdud rohkem kui aasta varem samal ajal ja suurem osa kevadväetistest on põllumeestel juba varutud.

Ligemale 40 protsenti meil kasutatavast väetisest tuleb Venemaalt ja ülejäänu enamasti mujalt Euroopast.

Mitut nõutumat väetist ei ole parasjagu saada. Näiteks pole veebruaris-märtsis enam Venemaa suure tootja PhosAgro väetisi, kuna nende koduturul on vastu kevadet huvi väetiste vastu tõusnud või logistika suure nõudluse tõttu raskendatud.

Väetiseturg on suhteliselt stabiilne ja uudiseid tihti ei tule. „Mu kolleegid, seemnekasvatuse tootejuht või taimekaitse tootejuht saavad kohtumisel tootjatega pidevalt raporteerida uuendustest. Aga mul on siis piinlik, uudiseid ega uusi tooteid pole, näen suurt vaeva, et rääkimiseks midagi siiski leida,” muheles Salum ja lisas, et tänavu on ses suhtes parem. Näiteks tänu sellele, et Eestis kasvatatakse järjest enam maisi, tõid nad turule spetsiaalse maisi põhiväetise, samuti vedela fosforväetise.