/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/12/20/12826009t1h9f9d.jpg)
Tallinna Sadama kriminaalasja kaitsjad taotlesid Harju maakohtult riigiprokuröride Laura Feldmanise ja Denis Tšasovskihhi taandamist protsessilt, kuid kohus sellega ei nõustunud.
Kohus ei taandanud Tallinna Sadama süüasjast prokuröre (3)
Kohus otsustas kolmapäeval jätta kaitsjate Paul Kerese, Aivar Pilve, Andrei Svištši, Elmer Muna, Erki Kergandbergi ja Sandra-Kristin Kärneri taandamistaotlus rahuldamata.
Kaitsjad palusid kohtul riigiprokuröride Feldmanise ja Tšasovskihhi taandamist või alternatiivselt nende kõrvaldamist menetlusest seepärast, et mullu 3. oktoobri istungil said kaitsjad teada, et kriminaaltoimiku osaks on andmekandjad, mida pole kohtueelses menetluses neile kättesaadavaks tehtud, ning nad avaldasid soovi saada neist andmetest koopia.
Kaitsjad ei saa prokuröridelt materjale kätte
Eelmise aasta 15. oktoobri istungil oli riigiprokurör Feldmanis seisukohal, et kaitsjad oleksid pidanud tegema vastava taotluse. Istungil selgitas kohus prokuratuurile, et kaitsjatel on õigus kriminaaltoimiku osaga tutvuda. Kuid 29. oktoobri istungiks ei olnud kaitsjatele andmekandjaid üle antud.
Kohus andis oma määrusega prokuratuurile andmete väljaandmiseks kaks nädalat. Kuigi prokuratuur määrust ei vaidlustanud, jättis ta selle siiski täitmata.
Tänavu 4. veebruari istungil teatasid prokurörid, et ei pea võimalikuks maakohtu määruse täitmist ja kaitsjatele kriminaaltoimiku seni esitamata materjalide koopia üleandmist, põhjendades seda sellega, et kannatanu AS Tallinna Sadam esitas esialgse õiguskaitse taotluse.
Kohus selgitas prokuröridele, et maakohtu määrus on jõustunud ja seda tuleb täita. Prokurörid teatasid seepeale, et ei pea sellegipoolest võimalikuks anda välja kriminaaltoimiku osaks olevaid ja kaitsjatele seni esitamata andmeid.
Kaitsjad on veendunud, et prokuröride käitumine on vähemalt ebaaus ja nad on teadlikult ja pahatahtlikult takistanud asja õiget ja kiiret menetlemist ning ühtlasi on prokurörid jätnud korduvalt täitmata kohtu korralduse.
Milliste andmete üle vaidlus käib?
Advokaatide taotluse järgi varjas prokuratuur kuni kohtumenetluseni kaitsjate eest fakti, et tema käsutuses on kaitsepolitsei väljanõutud ja kriminaaltoimiku osaks olevad ASi Tallinna Sadam päringute vastusele lisatud CDd, mälupulgad ja DVDd andmete ja materjalidega, samuti Tallinna Sadama töötajate kirjavahetus.
Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern ütles läinud nädalal BNSile, et halduskohus ei ole esialgse õiguskaitse osas seisukohta võtnud ega saa välistada ka seda, et halduskohus seab materjalide tutvustamisele piirangud.
Ligi kolm aastat kestnud kriminaaluurimise käigus kapo kogutud tõenditele tuginedes süüdistab riigiprokuratuur Tallinna Sadama eksjuhte Allan Kiili ja Ain Kaljuranda aastatel 2005–2015 suures ulatuses altkäemaksu võtmises ja rahapesus.
Altkäemaksu võtmise süüdistus on esitatud ka Tallinna Sadama hooldusosakonna endisele juhatajale Martin Paidele, veel süüdistatakse seitset füüsilist ja kaht juriidilist isikut altkäemaksu andmises ja sellele kaasaaitamises. Kohtu all on Eno Saar, Tõnis Pohla, Üllar Raad, Sven Honga, Toivo Promm ja Jan Paszkowski ning HTG Invest AS ja Keskkonnahoolduse OÜ. Varem kohtu all olnud Valdo Õunapiga lahendati süüasi kokkuleppemenetluses.
Milles sadama juhte süüdistatakse?
Süüdistuse järgi nõustusid Kiil ja Kaljurand võtma altkäemaksu mitmelt ettevõtetelt selle eest, et nende lepingulised suhted ASiga Tallinna Sadam sujuksid võimalikult soodsalt. Kiil ja Kaljurand nõustusid nii koos kui ka eraldi tegutsedes võtma altkäemaksu peaaegu nelja miljoni euro ulatuses, märkis süüdistus.
Süüdistuse kohaselt moodustas altkäemaksust suurima osa, ligikaudu kolm miljonit eurot, Kiilile Türgi ja Poola laevatehaste esindajate lubatud altkäemaks selle eest, et nad saaksid ASi Tallinna Sadam tütarettevõtte TS Laevadega sõlmida praamide müügilepingud.
Süüdistuse järgi oli Martin Paide nõus võtma altkäemaksu üle 40 000 euro, Ain Kaljurand ligi 400 000 eurot ning Allan Kiil üle kolme ja poole miljoni euro.
Süüdistuse väitel jõudis Paide ja Kaljurannani altkäemaks kogu neile lubatud ulatuses, Kiilini jõudis lubatud altkäemaksust ligi kaks miljonit eurot ning ülejäänu jäi tema poolt kätte saamata, kuna ta peeti kuriteos kahtlustatavana kinni.
Kiil ja Kaljurand vahistati 2015. aasta 26. augustil, kui prokuratuur esitas mõlemale kahtlustuse suures ulatuses altkäemaksu võtmises. Mõlemad vabastati vahi alt 2016. aasta alguses.
Ükski süüdistatavatest end süüdi ei tunnista.
Kriminaalasja uuris kaitsepolitsei ja uurimist juhtis riigiprokuratuur.