Viimased 20 aastat esitatakse Tartu Ülikooli Narva kolledžile tavaliselt kaks küsimust: mis keeles te õppetööd läbi viite ning kas teil on üliõpilasi Venemaalt?
Jaanus Villiko: eestikeelsed õppekavad on Narvas populaarsed
Õppetööd viime läbi valdavalt eesti keeles, nagu ette nähtud. Täiesti ingliskeelseid õppekavu Narva kolledžis ei ole. Küll aga on kolledžis tehtud sihikindlat tööd, et õpe toimuks eesti keeles ning õpetatav sisu vastaks ülikooli nõuetele. Oht libastuda on olemas, kuna suurema osa üliõpilaskonna esimene keel on vene keelt ning seni jätab piirkonna gümnaasiumilõpetajate eesti keele oskus siiski soovida.
Küsimust, kas teil on Venemaalt pärit üliõpilasi, kuuleb ainult Narvas. Kõik ministrid, rektorid, saadikud, ametnikud, riigikogu liikmed, välisdelegatsioonide esindajad, välisõppejõud, ajakirjanikud jne on selle alati esitanud. Esialgu pani see õlgu kehitama, sest Narva kolledžis ei mõeldud selle teema peale. Jah, loomulikult võiks võtta idapiiri tagant üliõpilasi, aga mis keeles nad õpiksid? Lisaks on Eestis välisüliõpilaste värbamisel räägitud pigem Hiina ja India tudengitest, kes võiksid tulla ingliskeelsesse magistriõppesse. Venemaa ja teised idapoolsed, geograafiliselt lähemad riigid on olnud vähem vaateväljas. Praegu aga võib öelda, et juba puhuvad muutuste tuuled.