Ringmajandus käivitub visalt

Puidukäitlus OÜ juht Erkki Naabel laseb ringlusse nii välja juuritud kännud kui ka nendega kaasa tulnud mulla ja munakivid. Foto: Madis Veltman

• Ringmajanduse edu võti on liigiti kogumine.
• Enam ei räägita jäätmetest, vaid ressursist.
• Kõige raskem on muuta inimeste mõtlemist.

Eesti Jäätmekäitlejate Liit muutis möödunud aastal oma nime Eesti Ringmajandusettevõtete Liiduks (ERMEL), kuid ringmajandus ehk materjalide ja ressursside taas- ja korduvkasutus moodustab praegu veel vaid väikese osa liidu liikmesettevõtete tegevusest.

ERMELi mitmekümnest liikmest on vaid üksikud ettevõtted suuremas osas või täielikult ringmajandusele üle läinud. «Võib-olla viis firmat on täielikud ringmajandusettevõtted, teistel moodustab ringmajandus mingi osa nende äritegevusest,» ütles ERMELi tegevjuht Margit Rüütelmann.

«Praegu on Eestis tegutsevad ringmajandusettevõtted pigem väikesed, kuid maailma suurte tööstusriikide kogemus ja eeskuju näitab, et ringmajandus on suurte tööstusettevõtete tegevusstrateegiasse sisse kirjutatud ning üks nende toimimise põhialuseid. Mina olen veendunud, et ringmajanduse põhimõtete järgi toimetavatel ettevõtetel on juba praegu ja saavad tulevikus olema veel selgemad eelised lineaarse majandusmudeli järgi toimivate ettevõtete ees,» kinnitas Rüütelmann.

Lineaarne majandusmudel ehk tooda-kasuta-hülga-mudel on see, kui toorainest valmistatakse toode, seda kasutatakse ning lõpuks visatakse see ära ehk tekivad jäätmed. Ringmajanduse puhul ei teki jäätmeid, vaid ressurss, mida saab uuesti kasutada.

Ringmajanduse hea näitena tõi Rüütelmann Viimsis tegutseva Puidukäitlus OÜ. «Kui ühe toidukaupluste keti omanik ütleb, et tal läheb seast kaotsi ainult kisa, siis meil läheb puidust kaotsi ainult nimetus,» lausus Puidukäitluse juht Erkki Naabel.

Nii tuuakse firma platsile näiteks väljajuuritud kännud, millest lähevad uuesti kasutusse nii puit kui ka kändude küljes olnud muld ja kivid. «Kopp hammustab kõigepealt kännud puruks. Kui kände on enne piisavalt liigutatud, siis neil enam mulda küljes ei ole ja sellest saab puiduhakkurile hea toorme. Sellise puiduhakke kütteväärtus on umbes kaks korda suurem kui tavapuidul,» rääkis Naabel.

Võib-olla viis firmat on täielikud ringmajandusette­võtted, teistel moodustab ringmajandus väiksema osa nende äritegevusest.

Metsast kändudega kaasa tulnud muld sõelutakse mitu korda läbi ning lõpuks saab sellest paremat sorti kompostmuld. Juurte vahel ja mulla sees olnud muna­kivid võetakse kasutusele näiteks teede-ehituses truupide ümbruse kindlustamisel.

«Puidukäitluse võtmesõna on liigiti kogumine. Meil on ka teine ettevõte, mis tegeleb raadamisega. Kogu sealt tulev puitmaterjal jõuab ka meile siia,» rääkis Naabel. Sedakaudu ta puidukäitluseni jõudiski. Alguses tegeles tema firma metsaraiega. Siis oli tulevastel ehitusplatsidel nii, et üks firma võttis puud maha, siis juuris teine kännud välja ja kolmas ettevõte vedas need kuskile minema, tavaliselt kusagile prügilasse või karjääri täiteks.

Puidujäätmed, mida on võimalik ringlusse suunata

• Raielankidelt raadatud kännud – puhastatakse mullast, kividest, pärast töötlust purustatakse fraktsiooniks, mis sobib koostootmisjaamadesse.
• Kaubakastid – puhastatakse plastist, kilest ja papist, seejärel purustatakse ja suunatakse koostootmisjaamadesse.
• Euroalused – taastatavad tehakse korda ja suunatakse uuesti kasutusse, kõlbmatud alused puhastatakse, eemaldatakse metall ja seejärel purustatakse ning suunatakse koostootmisjaamadesse.
• Muu puitmaterjal, nt oksad, tüved, raidmed, keemiliselt töötlemata puitmaterjal – sorteeritakse, hakitakse ja suunatakse puitlaastplaatide tootmisse, multšiks või terviseradadele.

«Ka siin on oluline materjali kvaliteet. Kui kõik on ühes hunnikus koos ja seda peab hakkama sorteerima, siis on sellest vähe kasu. Tuleb teha nii, et asjad on algusest peale liigiti,» rõhutas Rüütelmann.

«Me kogumegi kõike juba objektidel liigiti. Ühest kohast tulevad kaubaalused, teisest oksad, kolmandast midagi muud. Kui võtaksime kõik oksad ja kännud korraga ühes konteineris vastu, siis oksad oleksid mulla, liiva ja kividega segamini ja neid ei saaks hakkurisse panna, sest see puiduhake ei kõlbaks enam kuskile. Kui ma selle elektrijaama viiks, siis seal öeldaks, et sorri, aga sellist sodi me ahju ei pane,» rääkis Naabel.

Ta lisas, et ringmajanduse teine märksõna on spetsialiseerumine. Kui kõik teevad kõike, siis ei tule kellelgi head tulemust. Veel üks oluline pidur on tema sõnul pahatahtlikult tegutsevad ettevõtted, kes rikuvad ka ausate firmade jaoks turu ära. Rüütelmanni sõnul ootavad ettevõtjad riigilt, et vähendataks jäätmekäitluse ja ringmajandusega seotud bürokraatiat, aga ka seda, et näiteks keskkonnainspektsioon tõkestaks operatiivsemalt ebaseaduslike prügilate teket.