Kui me ei mõtle enam eesti keeles, oleme rahvusena kadunud

Füüsika-matemaatika doktor Piret Kuusk, kelle artiklikogumik «Aegruum» on vabaauhinna kategoorias nomineeritud tänavusele kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiale. Foto: Sille Annuk

Piret Kuusk on teoreetilise füüsika tipp­asjatundja. Tema uus artiklikogumik «Aegruum» sisaldab kirjutisi aastatest 1981–2018. Kuusk on hea näide selle kohta, kuidas väikeses Eestis on eluaeg ühte asja tehes võimalik saada parimaks. Olen alati tema mõtteselgeid artikleid huviga lugenud. Need on süsteemselt läbi mõeldud ja harivad kokkuvõtted mõnest teadlasest, füüsiku peateosest või erialateemast. Alusfüüsika põhjalikule tundmisele lisanduvad tal süsteemse mõtestatud tekstiloome oskus ja kriitiline arutlusvõime.

Kuuse kogumiku peateemad on füüsikafilosoofia, matemaatika, universumi ehitus ja teaduskeel. Kuueks peatükiks liigendatud füüsikateemalised artiklid jaotaksin omakorda sisu järgi: ajalugu, oskuskeel ja teooriate tutvustus. Teos sisaldab ülevaateid füüsikateaduse olukorrast paaril viimasel sajandil ja nüüdisaegsete füüsikateooriate selgitusi.

Tähtsal kohal on kvant- ja osakestefüüsika. Praegusaja alusfüüsika kõige olulisemad teoreetilised uurimisteemad on aeg, ruum, relatiivsusteooria, kantväljateooria, singulaarsus jms. Ladus keelekasutus võimaldab ka teistsuguse haridusega lugejal teoreetilisest füüsikast üldiselt aru saada.

Eraldi artiklid on 20. sajandi tähtsamatest füüsikateadlastest, nagu Albert Einstein, Max Blank, Niels Bohr, Kurt Gödel ja Stephen Hawking. Teos sisaldab peale füüsikute ka üllatavalt palju viiteid kuulsate filosoofide arutlustele. Eraldi peatüki alla on koondatud lood eesti füüsikutest, sealhulgas Harald Kerese teaduse mudel ja Madis Kõivu füüsika teooria. Piret Kuusk jaotab füüsika käeliseks ja mõtteliseks tegevuseks. Teoreetilise füüsika töövahendiks on keel ja katselise füüsika töövahendid on käed.

Kogemisteadlased on tänapäeva tehnoteaduse tippmõõteriistadega ära mõõtnud ja matemaatika keeles kirja pannud kogu hoomatava nähtava ainelise maailma. Seda, mis toimub teisel pool aja ja ruumi piiri, nimetatakse singulaarsuseks. Aga füüsikud ei tea, mis tegelikult on ruum, aeg või singulaarsus. Keegi ei tea, kas ruum üliväikestes mõõtmetes on teistsugune kui ülisuurtes.

Imeks pandav on see, et teooria, mis kirjeldab ruumi, aega ja ainet väiksemate kauguste poole, on täiesti erinev teooriast, mis kirjeldab ruumi, aega ja ainet suuremate kauguste poole. Alusfüüsikas on kaks teooriat: relatiivsus- ja kvantteooria, mida ei osata ühendada üheks kvantgravitatsiooni üliteooriaks.