Päevatoimetaja:
Loora-Elisabet Lomp
+372 5916 2730

Mari-Liis Mänd: vaimse häirega vanema laps vajab tuge (1)

Õpilased, käed, koostöö, lapsed, sõrmed, klass

Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane
Õpilased, käed, koostöö, lapsed, sõrmed, klass Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane Foto: Arvo Meeks

Lasteabi poole pöördus teismeline poiss, kes oli mures koduse olukorra pärast. Ema tarvitab iga päev alkoholi ja on tihti tugevas joobes. See häirib poisi igapäevaelu, ta ei saa joomise ja lärmi tõttu välja puhata, mistõttu tekivad probleemid koolis. Kodu on tihti hoolitsemata ja must. Vahel pole kodus süüa. Suhted emaga on läinud järjest halvemaks. Lisaks solvangutele on ema poissi ka füüsiliselt rünnanud, on olnud kähmlusi, tõukamist. Ammu pole poiss saanud sõpradega suhelda nagu varem, kuna külla ei saa ta neid kutsuda, ise kodust kaua eemal ei taha olla, kuna kardab, et emaga juhtub midagi. Poiss ütleb, et olukord on muutunud talumatuks, ja palub abi.

Lasteabisse tuleb aastas sadakond pöördumist nii lastelt endilt kui ka probleemi märganud kõrvalseisjatelt seoses vanemate sõltuvusprobleemiga, pisut vähem vaimse tervise pärast.

Mõlemal juhul on teismelised mures esiteks vanema pärast ja teiseks endaga hakkamasaamise pärast. Tihti seavad lapsed ja noored endaga seotud küsimused tagaplaanile, sest «vanemal endal on juba piisavalt muresid». Noortel on raske kõrvalt näha, kuidas temale oluline inimene kannatab, saab haiget, käitub ebaadekvaatselt. Mida noorem on laps, seda keerulisem on tal toimuvat mõista, eriti kui keegi pole selgitanud, millega tegu. Kui lapsele olukorda mitte lahti rääkida, tekib tal palju küsimusi. Parem, kui selgitused tuleksid pereliikmetelt või lähedastelt ausalt ja ilustamata. Küll aga peaks selgitus olema lapse ea kohane, pole mõtet kasutada meditsiinilisi termineid, ka mitte piltlikke väljendeid, laps võib neid valesti mõista. Vanemat ei tohiks probleemi pärast halvustada, sest laps võib muretsema hakata, et aitamise asemel tahetakse talle kallile inimesele halba.

Kuigi on tähtis, et lapsed teaksid, mis nende vanemaga toimub, ei peaks laps olema see, kes hakkab vastutama. Kindlasti on hea, kui sellisteks juhtumiteks on kokkulepe, kuidas laps saab abi kutsuda või kellega ühendust võtta. See aitab saada kinnitust, et ta pole üksi ega pea keerulistes olukordades vastutama. Samuti õpetab abi küsima.

Soomes välja arendatud sekkumine «Räägime lastest» on ennetav, et vaimse tervise häire või sõltuvusprobleemiga võitlevatele lapsevanematele ja kogu perele tuge pakkuda. Selliste probleemide puhul on tähtis, et terve pere oleks kaasatud. Vaimse tervise spetsialist kohtub vanema või vanematega, et arutada, kuidas last ühes või teises olukorras paremini toetada ning kuidas perekonnas turvatunnet luua. Nii on lootus, et probleemid ei kandu üle pere lastele ja noortele.

Kui vajad nõu või abi või soovid teatada abivajavast lapsest, helista Lasteabi tasuta telefonile 116 111 (24h), kirjuta info@lasteabi.ee või kasuta vestlusvormi kodulehel lasteabi.ee.

Tagasi üles