Hahn: Rail Baltic vajab korralikku juhtimisstruktuuri

«Kas ma näen välja nagu halb politseinik?» naeris Euroopa Komisjoni eelarvevolinik Johannes Hahn vastuseks Postimehe küsimusele, milliseid halbu uudiseid ta seoses ühenduse ühiskassaga Eestisse tõi. FOTO: Mihkel Maripuu Foto: Mihkel Maripuu

Reedel Tallinnas külalisesinejana Balti riikide peaministrite kohtumisel osalenud ELi eelarvevoliniku Johannes Hahni sõnul väärivad kõik kolm tunnustust kui edulood, mis omakorda tähendab vähem ühtekuuluvusfondide raha.

Üks enne seda intervjuud mulle taustu selgitanud inimene ütles, et teist saab «halb politseinik», kes toob Brüsselist ELi eelarve kohta halbu sõnumeid selle piiridest. Mis sõnumi te siia tõite?

Kas ma näen välja nagu halb politseinik? (Naerab.)

Ei.

See on ongi vastus. Meil oli [kohtumisel kolme Balti riigi peaministriga] otsekohene ja hea mõttevahetus. Kõik põhiaspektid on selged. Tuleb tunnistada, et kõik kolm Baltimaad on olnud edulood. Nad on võtnud oma heaolu tasemes [ELi arenenumale poolele] järele, mis mõjutab ELi ühtekuuluvusfondidest tulevate summade suurust.

Siin peame loomulikult valima lahenduse, mis tunnistab edu ja üritab pehmendada kaotusi. Niimoodi, et riik saab seda vähem ühtekuuluvusraha, mida paremini ta esineb, sest ühtekuuluvusfondide mõte on aidata järele võtta.

Olen siin regulaarselt käinud alates 2002. aastast ning näen progressi oma silmaga. Loomulikult tuleb palju veel ka ära teha.

Me arutasime ka näiteks Rail Balticu küsimust, kus nüüd on tõesti aeg igal pool ehitustöödega pihta hakata, et 2026. või 2027. aastal ehk ettenähtud ajaraamis lõpule jõuda.