Armastus ei sobi krimiromaani?

J. K. Rowling ilmutas põneva krimiromaani «Surmav valge» Robert Galbraithi nime all. Foto: Bill Haber/AP

Robert Galbraithi (J. K. Rowlingu pseudonüüm) «Surmav valge» on Cormoran Strike’i sarja neljas romaan. Lugu jätkub sealt, kus eelmine osa pooleli jäi, Strike’i tubli abiline Robin Ellacott abiellub. Peategelaste ootamatu kuulsus, mis kaasnes Shacklewelli Kõrilõikaja kinnipüüdmisega, ei tee nende tööd detektiivibüroos lihtsamaks.

Romaani «Surmav valge» põhiliin on esmapilgul lihtne. Strike’i juurde tuleb vaimselt häiritud noormees Billy, kelle jutt surnud lapsest tundub luuluna, kuid jääb siiski detektiivi vaevama. Samal ajal vajab büroo teeneid poliitik, kes on langenud väljapressimise ohvriks. Olukord muutub keerulisemaks, kui poliitikust klient mõrvatakse. Kuid kes on kogu selle keerulise skeemi taga ja kas üldse on kõik nii, nagu esmapilgul paistab?

Krimikirjanduse kuldajastul väideti, et armastus ei sobi krimiromaani, oluline on kurjam kätte saada. Võrratu jutustajana on Rowling loonud justkui kaks-ühes-romaani, mis sobib lugemiseks eri žanrite austajatele, ja armastusel on selles oma koht.

Paadunud romantikute jaoks jätkuvad ja arenevad Cormorani ja Robini suhete liinid nii väljas- kui seespool nende ühist detektiivibürood. Kogu aeg tiksub lugejal kuklas küsimus: mis saab edasi? Kuid sellele küsimusele vastuse saamiseks tuleb oodata sarja viiendat romaani.

Krimisõbrad leiavad mõnusa ja voolava klassikalise krimipusle, traditsioonilise kes-seda-tegi-krimiromaani, kus lugejate eest ei jää midagi saladuseks, nad saavad vihj