Erkki Koort: eesistumiseni läbi argipäeva

Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku koostööformaadi Eesti eesistumise logo. Foto: Välisministeerium

Eesti on saanud taas eesistujaks. Seekord pole me eesistuja Euroopa Liidus, sest sinna on veel pisut üle kümne aasta aega, ega ka ÜRO Julgeolekunõukogus. Meie seekordne eesistumine on kaunis kodulähedane, kuid ikkagi oluline, sest oma särk ongi ihule ligemal. Eesti eesistumine Põhjamaade ja Balti riikide piirkondlikus koostööformaadis (NB8) ning kolme Balti riigi formaadis (B3) keskendub lähiregioonile, kuid selle piirkonna riigid mõjutavad poliitikat kogu maailmas.

Võiks arvata, et Balti kohtumiste ajalugu ulatub NB8-formaadist kaugemale, kuid tegelikult on vastupidi. NB8 sai alguse 1992. aastal, kuid B3 regulaarsed kohtumised alles aastal 1994. Mõistagi kohtusid Balti riigid ka varem, sest vabadusvõitlus nõudis pidevat koordineerimist. 1992. aastal alanud koostöö NB8s oli märgilise tähtsusega Balti riikidele ning suur toetus noortele demokraatiatele, kuid on selge, et Põhjamaidki huvitas väga, kuhu need riigid teel on ning kuidas neid rohkem integreerida. Mõistagi pole sellistel puhkudel vähetähtsad ärihuvid, sest Skandinaavia investorid soovisid stabiilset ja turvalist keskkonda.