Oravate varasem tõus pöördus mullu languseks

Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kui Reformierakond kasvatas poolaasta keskmiste võrdluses 2009. aasta lõpust 2010. aasta teise pooleni jõudsalt populaarsust, siis 2011 oli neile toetuse langemise aasta.

2009. aasta nii mõlemas pooles oli Reformierakonna toetus 28 protsenti, mis kasvas 2010. aasta esimeseks pooleks 34 ning järgmiseks lausa 39 protsendini. 2011. aastal ootas neid ees aga langus – esimesel poolaastal 32 ja teisel juba 31 protsendi peale.

Kui võrrelda omavahel viimast Reformierakonna tipphetke ehk 2010. aasta teist poolt ja värskemaid andmeid ehk eelmise aasta teist poolt, siis on oravapartei toetus kukkunud enim Tartu regioonis – 46 protsendilt 34-le.

Kõvasti on toetus kukkunud veel kõrgharitute (11), jõukamate (10) ja eakamate valijate (9) seas. Kui vaadata oravapartei toetuse muutumist rahvuse pinnalt, siis eestlaste seas on langus olnud 9 protsendipunkti, samas kui muude rahvuste esindajate seas on toetus langenud 7 protsendilt 5-le.

Kõige ustavamad on sel perioodil Reformierakonnale olnud Virumaa valijad – nende seast on toetus vähenenud vaid ühe protsendipunkti.

Kui vaadata terve aasta keskmiseid, siis Reformierakond oli mullu jätkuvalt kõige populaarsem Harju-, Rapla- ja Järvamaal, kus neid toetas 41 protsenti valijatest. Kõrge oli nende toetus veel alla 35-aastaste (39), jõukamate (37), põhiharitute (36) ja Lääne-Eesti valijate seas (36 protsenti). Eestlastest toetas oravaparteid 38 protsenti.

Kõige madalam on Reformierakonna populaarsus muust rahvusest valijate seas 6 protsendiga, ülejäänud seni mainimata valijagruppides jääb oravapartei toetus 25 ja 34 protsendi vahele. Kusjuures mainitud 25 protsenti tähistab nende toetust 51-aastaste ja eakamate valijate seas.

«Reformierakonna kõrge toetus 2010. aastal oli seotud nende selge domineerimisega meedias ja valdavalt seostati siis positiivseid uudised majanduse vallas peaministri parteiga,» kommenteeris arenguid TNS Emori uuringuekspert Aivar Voog.

«Vahetult enne valimisi hakkasid ka teised erakonnad ennast rohkem näitama (sealhulgas läbi reklaamikampaaniate) ning Reformierakonna juhuslikumat laadi eelistajad (pigem vanemaealised, väiksema sissetulekuga inimesed jne) jagunesid neile sümpaatsemate erakondade vahel.»

Lisaks igakuistele erakondade populaarsuse uuringutele on võimalik vaadata parteide toetuse muutumist aasta ja poolaasta keskmiste kaupa.

Nii väheneb statistiline veapiir, kuna näiteks 2011. aasta keskmise puhul on valimis ligi 9600 inimest. Teisalt muidugi ei peegelda see näitaja paindlikult konkreetsete sündmuste mõju erakondade toetajaskonnale – nii näiteks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aasta keskmine 21 protsenti, kuigi aasta esimeses pooles oli nende number 19 ning teises juba 23.

Küsitlustes on arvestatud vaid valimisealiste kodanike eelistusi.