Toomas Toomsalu: rahvastikuolukord võib muutuda

Toomas Toomsalu Foto: Liis Treimann

Pensionireformi ümber käinud aruteludes toodi korduvalt esile argument, et prognoosid ennustavad Eesti rahvastiku vananemist ja vähenemist ning selle vältimiseks võib olla vaja suurendada sisserännet. Mis on kahtlemata tõsi. Samas on sisseränne kasvanud juba mitu aastat ning senised prognoosid on koostatud enne sisse- ja tagasirände hoogustumist.

Piltlikult võib rahvastikuprognoose võrrelda teekonnaga punktist A punkti B. Punkt A tähistab algseisu ning punkt B lõpp-punkti ehk seda, milline võiks riigi rahvastik olla 25 või 50 aasta pärast. Prognoos põhineb olemasolevatel andmetel ning eeldusel, et teekonna jooksul ei leia aset suuri muutusi ehk järsku pööret punkti C või punkti D. Pärast suunamuutust pole kindel, kas teekond lõpeb punktis B, nagu ennustuses kirjas, või hoopis punktis E või mõnes muus punktis.

Eestis leidis suunamuutus aset aastal 2015. See on aasta, mil sisseränne hakkas ületama väljarännet. Oluliseks teguriks sai aastate eest välismaale paremat elu, teenistust ning kogemust ja haridust otsima läinud eestlaste tagasiränne, kuid kasvama hakkas ka sisseränne teistest riikidest.

Ukraina elanikud on suurim ühest riigist pärit sisserändajate rühm, mis lähitulevikus Eesti rahvastikku kõige rohkem mõjutab.

Praeguseks on rahvastikuregistrisse kantud Ukraina kodanike arv ületanud 10 000 piiri. Me ei tea, millisel tasemel saab see olema viie aasta pärast. Võime oletada, et järgmise kriisi saabudes lahkub osa saabunud ja saabuvast välistööjõust. Kui palju on lahkujaid, kui palju jääjaid, võime ennustada arvude järgi või kohvipaksult. Praegu on need ennustused samaväärsed.

Vähemalt praegu ei liigu me seniste rahvastiku­prognooside pessimistliku sihtpunkti B poole.

Praeguste andmete põhjal pole võimalik hinnata ka näiteks seda, milline saab olema Eestisse jäävate ukrainlaste sünnikäitumine ja kas nad lähevad pensionipõlve veetma kodumaale või jäävad siia. Sisseränne Ukrainast, aga ka teistest riikidest, võib olla üks lahendusi Eesti ees seisvatele demograafilistele probleemidele, millele äsjastes debattides viidati. Aga see võib osutuda lühiajaliseks lahenduseks ning pikemas perspektiivis praegusi probleeme hoopis süvendada. Paraku ei anna ükski praegune rahvastikuprognoos neile küsimustele selget vastust.

Tänu tagasirändele ja sisserändele on Eesti rahvastik viimasel paaril aastal järjepidevalt kasvanud. Mis tähendab, et vähemalt praegu ei liigu me seniste rahvastikuprognooside pessimistliku sihtpunkti B poole. Uute sihtpunktide määramiseks on meil praegu liiga vähe andmeid. Ilmselt lähima paari aasta jooksul kasv jätkub, aga kui kauaks ja kas see rände toel kerkinud tase ka püsima jääb, on raske ennustada. Mis tähendab aga seda, et ka mõne aasta eest tehtud rahvastikuprognooside järeldusi ei saa võtta kivisse raiutuna.