Martin Ehala: mis eristab eesti ja vene noorte PISA-tulemusi?

Ülesanne tahvlil. Foto: Ove Maidla

Testi andmetel on eesti koolis õppivate vene noorte tulemused sama head kui vene kooli õpilastel, kuid keskmiselt on vene koolide tulemused siiski oluliselt madalamad kui eesti õppekeelega koolidel, kirjutab Martin Ehala.

Eesti ja vene kooli õpilased eristuvad PISA andmestikus hästi testi keele alusel: 4000 täitis eestikeelse testi, 1360 venekeelse testi. Nii eesti kui ka vene koolis on õpilasi, kelle emakeel ei ole kooli õppekeel. Eesti kooli valimis oli selliseid 6,5 protsenti, vene kooli valimis kolm protsenti. Eesti ja vene õppekeelega kooli testitulemuste võrdlus näitab viimase üsna suurt mahajäämust, samuti seda, et nende vene noorte tulemused, kes õpivad eesti koolis, jäävad alla eesti emakeelega õpilaste tulemustele, kuid ei ole halvemad kui vene kooli õpilastel.

Tulemuste tõlgendamisel tuleb meeles pidada, et see, kes jookseb võidu nimel, pingutab alati rohkem kui see, kes osaleb võistlusel vastu tahtmist. Kas eesti ja vene koolide erinevus võib olla tingitud sellest, et vene noored pingutasid vähem, on raske hinnata. Samuti tuleb arvestada muude teguritega. Kuigi mõlemad koolid lähtuvad näiliselt samast õppekavast, on erinevused ainekavades, eriti emakeeleõpetuses, üsna põhimõttelised. Erinevused on ka eesti ja vene koolikultuuril, millest võiks eeldada, et ka testi tulemused ei ole eesti- ja venekeelses koolis samad.

Õppeaasta jagu taga

Kui võrrelda eesti ja vene õppekeelega koole, siis erinevus on lugemises ja loodusainetes üle 40 punkti ja matemaatikas veidi üle 30 punkti. PISA testide koostajate hinnangul võrdub 40-punktine tasemeerinevus umbes ühe õppeaastaga. Asjaolu, et vene õppekeelega kool on nii palju eesti koolist nõrgem, ei tee au meie haridussüsteemile. Soomes näiteks on soome- ja rootsikeelsete koolide PISA-tulemused väga lähedased.