Iseseisvumine algab organiseerumisest

Jäädvustus 1992. aasta veebruari hetkest, mil sõlmitakse koostööleping, mis paneb aluse soome-ugri rahvaste maailmakongressi korraldamisele ja soome-ugri rahvaste assotsiatsiooni asutamisele. Fotol paremalt esimene on komi rahva kongressi liider Valeri Markov, kellest saab pikaaegne soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee esimees. Tema ees istub Mihhail Šiškin, udmurdi rahva kongressi esimees ja hilisem soome-ugri rahvaste assotsiatsiooni esimees. Foto: Mihhail Šiškini Eraarhiiv

Venemaa soome-ugri rahvaste organiseerumisest komide näitel kirjutab Fenno-Ugria Asutuse nõunik, ajaloolane Jaak Prozes.

30 aastat tagasi ei toimunud murrangulised sündmused mitte ainult Euroopas, vaid ka Venemaa soome-ugri rahvaste seas. 1988. aastal oli alanud teine rahvuslik ärkamisaeg, mida mõjutasid sündmused nii Euroopas kui ka Eestis. Soome-ugri rahvastele oli tähtis Eesti, sest Eestit teati, ja eriti hästi teadsid Eestit sealsed teadlased, kuna Tartu Ülikoolist oli nende jaoks kujunenud omamoodi alma mater. Eestis oli aga samaks ajaks välja kuulutatud IME programm, asutatud Eesti Muinsuskaitse Selts ja Rahvarinne, vastu võetud suveräänsusdeklaratsioon ja juba 1989. aasta alguses ka keeleseadus.

Üks Rahvarinde ideolooge Ülo Kaevats on meenutanud, et 1988. aasta suvel-sügisel oli Eestis äärmiselt palju teiste NSV Liidu piirkondade esindajaid, kes käisid siin kogemusi saamas. Sel ajal oli meie dokumentidel teiste rahvaste jaoks väga suur kaal. „Kui soome-ugri rahvaste rahvuslike liikumiste ideoloogia oli laenatud Balti rahvastelt, siis nende liikumiste loomine oli sanktsioneeritud ülalt,“ on kirjutanud Sadohin Šabajev.