Anneli Kannus: õdede puudust leevendab vaid uus töökorraldus

Anneli Kannus. Foto: Meeli Küttim

Tervishoius alles tööd alustav noor teeb oma valikud töötingimusi arvestades ja praegune normaalsus ületunnitöö ja pikkade vahetuste näol peletab neid, kirjutab Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus.

Haiglajuht meelitas 15 aastat tagasi uusi töötajaid lubadusega: siin saab palju ise teha. Nüüd aga ei kutsu «palju tööd ja vähe kolleege»-olukord kedagi tööle. Nüüdseks teevad üle 15 aasta tööturul olnud tervishoiutöötajad patsientide vajadustele mõeldes ületunde, sest hulk ametikohti on täitmata. Uus õdede põlvkond tahab tööd teha normaalselt.

Praegune «normaalsus» on sageli 12–24-tunnised valved, öötöö ja tööl oldud nädalavahetused, mis kuidagi ei motiveeri. Keegi peab ometi ka selle töö ära tegema. Küsimus ongi, et kes ja millistel tingimustel? Üha enam lahkub tervishoiutöötajaid n-ö kergemale tööle, ja see on märk tervishoiusüsteemile, et aeg on töötingimustega sisuliselt tegeleda.

Tervishoiusüsteemis alles tööd alustav noor teeb oma edasised valikud töötingimusi arvestades. Olulised on tööaeg ja paindlikkus, sh võimalikult vähe öötööd ning tööd pühade ajal. Järjest olulisemaks on saanud arenguvõimalused ja meeldiv kollektiiv. Töötasu on kokku lepitud kollektiivlepinguga ja selle üle polegi alustajail vaja palju pead murda.

Millised väljakutsed tänapäeva tervishoiukorraldajate ees seisavad? Normaalne tööaeg on kaheksa tundi päevas ja viis päeva nädalas. Aeg on ümber harjuda ka tervishoiusüsteemis. 24-tunnise tööpäeva ehk valvete tükeldamine seitsme- kuni kümnetunnisteks tekitab esialgu kindlasti vastuseisu – ka halbade ja tervisele ohtlike harjumuste muutmine on raske. Mõtlemine, et tööpäevi on ühes kuus justkui vähem, kui pikemaid valveid teha, on visa kaduma.