Kaljulaid: analüüsisin seadust üksnes põhiseaduse ja selle võimalike riivete kontekstis

President Kersti Kaljulaid ei kuulutanud pensionireformi seadust välja. Foto: Tairo Lutter / Postimees

President Kersti Kaljulaid jättis teise pensionisamba reformi seadust välja kuulutamata, kuna president leidis, et see on vastuolus põhiseadusega. 

«Vabariigi President ei ole ühegi seaduse poolt ega vastu. Küll on aga riigipea põhiseadusest tulenev ülesanne hoida meie õigusruum põhiseaduse vaos,» ütles president Kaljulaid. Tema hinnangul riivab nn pensionireformi seadus ebaproportsionaalselt inimeste põhiõigusi ning on mitmes osas vastuolus nii põhiseaduses toodud õigusriigi ja sotsiaalriigi kui ka õigustatud ootuse põhimõtetega.

Riigipea sõnul on meie demokraatliku riigi üks aluspõhimõtteid, et seadusandjal on õigus oma poliitikaid ellu viia. «Sotsiaalsfääris on see otsustusruum eriti lai, mistap ei ole minu arvamus valitud poliitikameetmete sisu osas oluline. Analüüsisin seadust üksnes põhiseaduse ja selle võimalike riivete kontekstis,» lausus president Kaljulaid.

Ta lisas, et erinevaid põhiseaduse riiveid on möönnud nii reformi pooldajad kui ka vastased, kuid küsimus on, kas need riived on põhjendatud ja kas need on proportsionaalsed. «Neid vastuolusid analüüsides jõudsin järeldusele, et senist pensionisüsteemi nii ulatuslikult ja tagasiulatuvalt muutev seadus on vastuolus põhiseadusega. Seetõttu jätan selle seaduse välja kuulutamata ning saadan tagasi parlamenti, et riigikogu seda uuesti arutaks ning leiaks võimalused viia see vastavusse Eesti Vabariigi põhiseadusega,» sõnas riigipea.

President Kaljulaid toob oma analüüsis välja nn pensionireformi seaduses sisalduvad kuus peamist vastuolu põhiseadusega. «Ühelt poolt on siin seaduses mitmel puhul tegemist objektiivsete põhiseaduse printsiipide rikkumisega. Teiseks keskseks probleemiks on õiguspärase ootuse ja omandiõiguse ebaproportsionaalne riive,» selgitas Kaljulaid otsuse välja kuulutamata jätmise põhjusi.