:format(webp)/nginx/o/2018/02/02/7538837t1he0fb.jpg)
Riik kasutas hasartmängumaksu laekumistest saadud tulu mitte sihtotstarbeliselt, kui toetas selle raha eest võrdõiguslikkuspoliitika valdkonda kuuluvaid projekte, sest nende projektide sisu ei paigutu hasartmängumaksu seaduses ette antud kasutusalade loetelu alla.
Riigikontrolli poole pöördusid eelmise aasta 10. detsembril Varro Vooglaiu juhitava sihtasutuse (Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks) nimel vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Ilmar-Erik Aavakivi märgukirjaga, mis puudutas hasartmängumaksust toetuste eraldamist eelmiseks aastaks.
Küsimus seisnes eeskätt selles, kas seadus lubab hasartmängumaksust toetada võrdõiguslikkuse valdkonna projekte.
Dokumentidega tutvumise põhjal tuvastas riigikontroll, et toetusi võrdõiguslikkuse valdkonna projektidele oleks olnud õige maksta mitte hasartmängumaksu laekumistest pärinevatest summadest, vaid sotsiaalministeeriumi muust eelarverahast, sest nende projektide sisu ei paigutu hasartmängumaksu seaduses ette antud kasutusalade loetelu alla.
Riigikontrolli hinnangul on hasartmängumaksu seaduses nimetatud kasutusalade loetelu selgelt piiritletud ja kinnine.
Riigikontroll ei nõustunud sotsiaalministeeriumi seisukohaga, et viis toetust saanud projekti paigutuvad hasartmängumaksu seaduses loetletud meditsiini, hoolekande, perede, vanurite ja puuetega inimeste ning hasartmängusõltuvusega inimeste temaatika alla.
Riigikontroll leidis, et kuigi võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine on sotsiaalministeeriumi ülesanne, ei olnud ministeeriumi ettepanekul ja hasartmängumaksu nõukogu otsusel hasartmängumaksu laekumistest neile viiele projektile toetuste eraldamine kooskõlas hasartmängumaksu seadusega. «Kui seadus näeb ette raha kasutamisel sihtotstarbe, tuleb sellest ka lähtuda,» teatas peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen sotsiaalminister Tanel Kiigele.
Riigikontroll analüüsis järgmiste projektide rahastamist hasartmängumaksu laekumistest:
«Seksuaal- ja soovähemuste teemaline teavitus- ja huvikaitsetegevus ning kogukonna toetamine» (toetuse taotleja MTÜ Eesti LGBT Ühing)
«Võrdsed võimalused kõigile mitmekesises ühiskonnas» (toetuse taotleja SA Eesti Inimõiguste Keskus)
«Soolise võrdõiguslikkuse kommunikatsiooni- ja kogukonnaprojekt «Oma ruum»» (taotleja MTÜ Oma Tuba)
«Naiste ja meeste roll kohalikes omavalitsustes ja volikogudes» (taotleja SA Poliitikauuringute Keskus Praxis)
«ENUT koos partneritega tasakaalus ja demokraatlikult areneva ühiskonna eest – võrdsuspoliitikat edendades» (taotleja Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT))
/nginx/o/2019/12/19/12823123t1he95c.jpg)