Krabi kooli juht: Maal ongi inimest lihtsam tappa!

Lapsepeksja, majavaras – Paganamaal, vastu Läti piiri asuvat Krabi kooli 21 aastat juhtinud Ale Sprenk on pidanud viimastel aastatel vastakuti seisma just selliste süüdistustega.

Sel nädalal mõni tund enne seda, kui haridusminister Mailis Reps digiallkirjastas pretsedenditu otsuse Eesti haridusilmas – võtta Krabi koolilt keset õppeaastat tegevusluba –, rääkis Sprenk Arterile, millisena näeb tema neid kuut aastat, mis on vapustanud teda, Krabi kooli ja kogu Eestit.

Teid puudutanud pahanduste puhul ei saa väita nagu Kiviõli keskkooli direktori puhul, et lasite vale erakonna noored koolimajja sooja, et te oleks olnud vales erakonnas?

Mitte mingil juhul.

Osalesite Varstu valla poliitikas volikogu esimehena, kui tehti otsus, et Krabil ei saa enam kooliga jätkata, sest lapsi on nii vähe.

Jah. 2014. aastal alustasime selles majas erakooliga.

Tuliseid süsi on teie pea kohale toonud just see maja, valdade ühinemise järel on siin nüüd Rõuge vald ning vallavalitsus on seisukohal, et Ale Sprenk on neilt koolimaja pihta pannud. Mis toimus?

Mul oli pahaaimamatu mõte, et kui Krabil enam kool ei jätka ja koolimaja jääb tühjaks, siis, kui see maja kuulub mittetulundusühing Ostiumile (mille juht Sprenk on, ostium – ladina k uks), siis on meil siin rahulik toimetada.

Krabi kool oli enne täitsa tavaline kool, kus käisid ümbruskonna lapsed?

Kui ma 1999. aastal siia tulin, käisid siin ainult ümbruskonna lapsed, aga laste arvu vaadates oli kohe selge, et õpilaste arv hakkab drastiliselt vähenema. Alguses oli jutt, et kuigi see on uus koolimaja, valmis 1998. aastal, siis ei jagu siia lapsi kauaks.

Kui sain siin inimestega tuttavaks, tundus mulle, et siin on tuumik, kellega koos võiks teha imeasju.

Kui palju sellest tuumikust alles on?

Kuus, seitse.

Nad on jäänud, hoolimata kõigest.

Jah. Vahepeal olid Krabi kooli uksed aasta kinni. Vaid mõni oli mujale tööle läinud ja kuna me alustasime uuesti väiksemas koosseisus, polnud päris kõiki vaja.

Mul sai selgeks, et põhikoolis on terve hulk lapsi, kellel jääb haridustee väga mitmesugustel põhjustel pooleli.

Mul tuli mõte, et me võiks teha sellise kooli, koondame need lapsed kokku. Hakkame tegema õpilaskodu. Seda alustasime juba 2000. aasta 1. septembril. Esialgu põlve otsas. 2003. aastal hakkas ministeerium rahastama, tegime ministeeriumiga koostööd, tol ajal oli Mailis Reps ametis. Siis läks üle Eesti õpilaskodude rajamine lahti, nähti, et see toimib ja on vajalik.

Krabi tundus õpilaskodule sobiv paik, sest siit pole lihtne minna kaubanduskeskusse tšillima ja hängima?

Me käisime Saksamaal, Hollandis, Taanis selliseid koole vaatamas ja ka seal olid need suhteliselt kõrvalistes paikades, kus on ilus keskkond, palju õhku ja ruumi. Kus iga laps saab iseolemise aega ja ruumi.